Tee-ehitajad on välja arvestanud, et kui me praeguses tempos tee ehitust jätkame, on 2+2 teed võimalik välja ehitada alles järgmise sajandi alguseks.

30 taasiseseisvumisaasta jooksul on ehitatud Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva suunduvaid neljarajalisi teid ligi neli kilomeetrit aastas. Taristuehitusettevõtte Verston juhi Veiko Veskimäe sõnul jõuaks sellise tempo juures need riigile kõige olulisemad maanteed välja ehitada aastaks 2103.   

"Tänaseks  on nendes kolmes suunas valmis ehitatud umbes 120 kilomeetrit, millest umbes pool on Nõukogude ajal ehitatud ja pool on ehitatud taasiseseisvumise ajal. Kui natuke positiivset nurka leida, siis viimasel kuuel aastal on ehitatud natuke jõudsamalt, viimase kuue aasta ehitustempo on olnud 10 kilomeetrit aastas," lausus Veskimäe.

Tee-ehitus elavnes 2019. aastal riigikogu valimise eel, mil  2+2 maanteede ehituse kiirendamine oli kõikide erakondade valmislubaduseks. See läks ka 2019. aastal valitsuse tegevusprogrammi. Toonase majandusministri Taavi Aasa sõnul hakati siis tegelema alles projektide koostamisega, sest seniste otsuse ja raha puudumisel neid nii-öelda sahtlisse ette ei valmistatud.   

"Ma arvan, et see on nendel valmistel, mis tulevad, ka kõikide erakondade valimislubadus, aga mina kõiki erakondi enam ei usuks. Kui me vaatame , mis on toimunud alates aastast 2019 – on väga palju tegeldud projekteerimisega, et valmistada ette uusi projekte. Need projektid hakkavad valmis saama aastatel 2023, 2024, 2025, kus me saaksime tegelikult sadu kilomeetreid ehitada 2+2 teid," rääkis Aas.

Transpordiametil on olemas ehitusplaan, kuidas Tallinna-Tartu  ja Tallinna-Pärnu maanteed 2030. aastaks neljarajaliseks ehitada. Sellega täidaks Eesti ka juba üheksa aastat tagasi Euroopa Komisjoni ees võetud kohustuse ehitada need üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) teed nõuetele vastavateks. Kuid lisaks teedeehitajatele kinnitas ka riigikontroll septembris, et nende tähtaegne valmimine on ebareaalne.

Kohustuse täitmiseks on saadud aga Euroopa fondidest raha. Välja ehitamata jätmisega võivad kaasneda Euroopa poolt sanktsioonid, kuid esialgu püüab riik teede ehituseks erandeid saada.

"Euroopast meile raha saadeti. Öeldi, et teie arendage oma taristu järele, lõimuge Euroopa partneritega. Sisuliselt me oma osa oleme kogu aeg vähendanud, tegelikult Euroopa rahaga ehitanud. Justkui teinud nägu, et me oleme täiendavalt investeerinud," lausus Veskimäe.

Eesti riigipoolne teede rahastamine väheneb praegusega võrreldes 2025. aastaks rohkem kui poole võrra, ütles Veskimäe. Järgmisel aastal on kavas ehitada vaid kolme lõiku nendel maanteedel. Kuid aastatel 2024 -2026 ei rahastata Tallinna-Tartu teel mitte ühtegi ehitust.

Majandusminister Riina Sikkut ütles, et praeguse valitsuse prioriteet on julgeolek ja teede-ehituse alarahastus kahjuks järgmistel aastatel süveneb. Lisaraha vajadus on aga ilmne. 

"Need vajadused on suhtelisel detailselt ka kirjeldatud nii maanteelõikude mõttes, millega saaks edasi liikuda, mis on teehoiu kavas ka põhjalikult kirjeldatud, kui ka analüüsid selle kohta, mis rahaline kulu võiks olla. Kui me räägime täiendavast rahastamisest teede hoiule ja investeeringutele, siis me räägime umbes miljardist nelja aasta peale,  mis oleks lisaks vaja," lausus Sikkut.  

Lisaraha hankimine jääb aga järgmise valitsuse ülesandeks

"Kõik see, mida on võimalik vastutustundlikult teha praeguste eelarvetulude juures, sealjuures on muidugi laenuraha kasutamise vajadus olemas. Laenukoormus kasvab järgmise nelja aasta jooksul. Kui me räägime niivõrd mahukatest investeeringutest, nagu on miljard, siis tõesti, seitsmeks ja pooleks kuuks ametisse asunud valitsus ei otsustanud maksupoliitikat ümber korraldada," ütles Sikkut.

"Ei ole mingisugust põhjust peljata laenuvõtmist. Sest kui laenude vastased ütlevad, et need jäävad meie lastele maksta, aga ka meie lapsed sõidavad nende teede peal," märkis Aas.

"Kui riik peab taristu ehitamist oluliseks, siis (tuleb) võtta laenu, investeerida see ja tõsta läbi selle ohutust, konkurentsivõimet, regionaalpoliitilist vaadet ja kõike seda. Ja siis tulevikus raha investeeringu pealt tagasi teenida," ütles veskimäe.