Kolonel: Vene lennuväljade rünnakus võidi kasutada külma sõja luuredrooni
Ukrainlased võisid Rjazani ja Saraatovi oblasti lennuväljade ründamiseks kasutada külma sõja ajal Harkivis ehitatud luuredrooni TU-141, ütles "Ukraina stuudios" kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Mart Vendla.
Ukrainlased pole siiani omaks võtnud Venemaa sõjalennuväljade pihta tehtud rünnakuid, kuid neil on taolisteks rünnakuteks võimed olemas, ütles Vendla.
"Ukrainlased ise distantseerivad end sellest ja see on arusaadav. Aga nad ei ole ka Kertši silla rünnakus näidanud end esireas olevaks. Kõigil on selge, aga keegi ei räägi. Kui aga vaatame Ukraina sõjalist potentsiaali, siis on Ukraina olnud Nõukogude ajal lennundusinseneeria keskus. Mitte miskil juhul ei tasu alahinnata ukrainlaste tehnilist teadmist," lausus ta.
Vendla sõnul võisid ukrainlased ehitada nii uued droonimudelid kui ka kasutada Nõukogude ajal ehitatud luuredroone.
"Ühtpidi ei saa välistada, et ukrainlastel on uus, 1000 kilomeetri kaugusele lendav droon, nagu ukrainlaste enda pressiteade varem seda ka teatas. /.../ Üsna tõenäoline versioon on ka see, et TU-141, mis on Ukraina toodang, Harkivist pärit, neid toodeti 140–150 vahel ja see oli mõeldud külma sõja ajal strateegiliseks luuredrooniks, mille tööraadius oli umbes 1000 kilomeetrit. Seda kasutati 2000ndate alguseni. Siis võeti Ukraina poolelt relvastusest maha, aga Krimmi annekteerimise ajal võeti uuesti kasutusse. /.../ Ütleks nii, et see on tõenäoline," rääkis Vendla.
Vendla sõnul valmistas rünnak lennuväljadele Venemaale kindlasti palju peavalu, kuid tunnustada tuleb ka Ukrainat.
"Kui vaadata Ukraina ja Venemaa konfliktjoont, siis see on erinevaid õhukaitsesüsteeme täis pikitud. Sealt lennutada midagi välja nii, et see 700-kilomeetrise trassi peal silma ei hakka, on väga hea taktikaline töö. /.../ See kindlasti häirib (Venemaad). Need TU-95-d, neid tangiti parajasti enne operatsiooni. Sellel hetkel on need haavatavad ja võib eeldada, et ka Vene pool võib eeldada, et tegu pole lihtsalt õnneliku juhusega, vaid on infovõrgustik, mille pinnalt töötatakse ja luuakse teatud eeldused ja planeeritakse. See ei peaks laskma öösel rahulikult magada," lausus Vendla.
Koloneli sõnul ei tasu samas luua illusiooni, et Venemaa viiski lennukid nendelt lennuväljadelt kuhugi kaugele ära ning ei too neid tagasi, et Ukraina vastu kasutada.
"Kui need lennukid viidi esimese löögilaine puhul eemale, siis need tuuakse tagasi, sest et sellist tüüpi taristut on Venemaal vaja. Nad peavad sinna lihtsalt investeerima rohkem sensoreid, shootereid, see tahab ressurssi saada. Kuivõrd see on nullsumma mäng, siis võib juhtuda, et lahingutsoonist viiakse midagi ära, mis omakorda avaldab mõju ukrainlastele," lausus ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Reimo Sildvee