Põhja-Kosovo serblased blokeerisid piirkonna teed rasketehnikaga
Nädalavahetusel kasvasid pinged Põhja-Kosovos elavate etniliste serblaste ning Kosovo valitsuse vahel. Etnilised serblased on rasketehnikaga blokeerinud piirkonna põhilised teed ning rünnatud on nii Euroopa Liidu rahuvalvajaid kui ka Kosovo politseijõude.
Tüli Kosovo serblaste ja Pristina vahel sai alguse kui Kosovo valitsus Pristinas nõudis, et ka Põhja-Kosovo serblased kasutaksid Kosovos välja antud numbrimärke. Peale seda astusid ametist tagasi kohalikud politseinikud, kes on etnilised serblased.
Hiljuti viis Kosovo piirkonda ametist lahkunud politseinikele asenduseks enda politseijõud, mis suurendas pingeid.
Serbia tahab pingete leevendamist
Serbia valitsus nõudis, et Kosovo vabastaks kõik hiljuti Põhja-Kosovos vahistatud etnilised serblased. Samas teatas Serbia president Aleksandar Vucic pühapäeval, et pinged Põhja-Kosovos tuleks leevendada.
Vucic rõhutas peale kohtumist Serbia rahvusliku julgeoleku nõukoguga, et serblased Kosovos jätaks rahule seal paiknevad NATO ja Euroopa Liidu rahuvalvajad.
"Mitte keegi, mitte mingitel tingimustel ei tohiks osaleda rünnakutes... Eulexi või KFORi vastu," kinnitas Vucic Reutersile Belgradis.
Vucic kinnitas, et Serbia astub omalt poolt samme olukorra leevendamiseks, kuid ei täpsustanud millised konkreetsed sammud Serbial kavas on.
Kosovos asuvad serblased asusid piirkonna põhilisi teid blokeerima laupäeval, kui Kosovo võimud vahistasid sealkandis endise politseiniku, kes on etniline serblane.
Kosovo numbrimärgitüli ajal astusid paljud Kosovo etnilised serblased oma ametitest tagasi – peale ligikaudu 600 politseiniku astusid ametist tagasi ka kohalikud kohtunikud ning linnapead.
Kohalikud serblased protestisid ametitest taandumisega Kosovo valitsuse uue nõude vastu, mille kohaselt peaksid nad hakkama kasutama Kosovo numbrimärke.
Enamik etnilisi serblasi Kosovos keeldub tunnistamast Kosovo riiki legitiimsena.
Vucic süüdistas pingete kasvus Kosovo peaminister Albin Kurtit, kes tema sõnul on teinud mitu ühepoolset sammu ja sedasi pingeid kasvatanud.
Vucic nõudis, et hiljuti vahistatud serblased vabastataks ning Kosovo julgeolekutöötajad viidaks Põhja-Kosovost välja.
Serbia president teatas laupäeval, et palus NATO KFOR missioonilt luba saata Põhja-Kosovosse Serbia julgeolekujõud, kuid tunnistas ka ise, et selle loa saamise tõenäosus on madal.
Euroopa Liit kutsus pooli kõnelustelaua taha tagasi
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kutsus pooli tagasi kõnelustelaua taha. "Nad peavad leidma viisi, kuidas lõpetada kalduvus võidelda tänavatel, püstitada blokaade," ütles Borrell.
Peale Euroopa Liidu on ka Ameerika Ühendriigid ning NATO kutsunud üles mõlema vaidluspoole vaoshoitusele ning barrikaadide eemaldamisele.
Kosovo palus NATO rahuvalvajatel teetõkked Põhja-Kosovos eemaldada
Kosovo valitsus Pristinas palus laupäeval NATO KFOR rahuvalvemissioonil tagada Põhja-Kosovos liikumisvabadus ning eemaldada selleks seal elavate etniliste serblaste püsti pandud teetõkked.
Kosovo võimud nimetasid teetõkked rajanud inimesi kriminaalseteks gängideks, kes tulistavad nii Kosovo politsei kui ka Euroopa Liidu Eulexi politsei pihta.
Kosovo etnilised serblased hakkasid protestima peale endise politseiniku arreteerimist
Etnilised serblased Põhja-Kosovos blokeerisid nädalavahetusel piirkonna põhilised teed. Ühes piirkonnas tulistati öösel Kosovo politsei pihta. Samuti visati Euroopa Liidu rahuvalvajate suunas uimastusgranaat.
Kohalikke teid hakati suurte masinatega blokeerima, kui Kosovo võimud vahistasid ühe serblasest endise politseiniku.
Kosovo kuulutas ühepoolselt välja iseseisvuse 2008. aastal. Piirkonnas toimus 1998-1999 sõda, mis lõppes NATO sekkumisega etniliste albaanlaste kaitseks, kes moodustavad Kosovo elanikest enamuse. Serbia ei tunnista Kosovo riiki ning peab ametlikult seda jätkuvalt enda provintsiks.
Belgrad ja Pristina on pidanud Brüsselis Euroopa Liidu vahendusel kõnelusi, et kahe riigi vahel suhted normaliseerida.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Reuters