Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega saaks koolilapsi vaktsineerida nende soovil ka kooliõed.

Madise sõnul tekitab eelnõu aga segadust ja vajab muutmist. "Nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge, lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha, kui see niigi on," kirjutas Madise sotsiaalmeedias.

"Määruses ei tohi omavahel segada teemasid, mis kokku ei kuulu ja jätavad õigustatult mulje, justkui tehtaks laste ja noorte vaktsineerimise korralduses põhimõttelisi muudatusi. Seda ei saagi teha, sest seadus kehtib ja määrus ei saa seadust muuta," ütles Madise.

Madise märkis, et Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega ühiselt. "Last ega noort ei tohi panna olukorda, kus ta satub koolis löögi alla oma pere valikute tõttu," märkis Madise.

Madise sõnul saab erandina vaktsineerimise üle otsustada kaalutlusvõimeline noor ehk alates 15.–16. eluaastast, kui ta selleks vanema nõusolekut ei saa.

"Määrused peavad olema selged ja seadusega kooskõlas. Ühtki arsti ega õde, sh kooliõde ei tohi sundida segase määruse ja seaduse koosmõju määratlema, igaüks isemoodi ja ebaõiglase surve all," ütles Madise.

Madise tõi seejuures välja, et immunoprofülaktika komisjoni seisukoha järgi ei ole terveid lapsi ega noori vaja vaktsineerida koroonaviiruse vastu ning end peaksid vaktsineerima eelkõige riskirühma kuuluvad inimesed.

Praegu puudub kooliõdedel ühtne regulatsioon, kuidas laste kaalutlusvõimet hinnata ja see pärsib neid seda tegema.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul peavad kooliõdede tehtavad protseduurid olema lapsevanematega eelnevalt kooskõlastatud. "Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise võimalik vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega koos. Loodan, et terviseküsimustes suudetakse hoiduda äärmuslikest lahendustest," ütles ta.