Mullu samal ajal oli eelarvepuudujääk 1,6 protsenti SKP-st. Parema seisu üheks põhjuseks on kiirest hinnatõusust tingitud maksulaekumiste kasv, kasvasid ka mittemaksulised tulud. Möödunud aastal oli samaks ajaks ka vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks.

Keskvalitsuse eelarvepuudujääk oli oktoobri lõpus 234 miljonit eurot, mis on 348 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal. Aasta teisel poolel oli viimati nii väike puudujääk koroonakriisi-eelsel ajal.

Hea seisu põhjuseks on nii tugev maksulaekumine kui ka oodatust väiksemad kulud. Tulumaksu laekub jõudsalt seda vaatamata sellele, et mullu oktoobris laekus suur hulk erakorralist tulumaksu teisest pensionisambast välja võetud rahalt.

Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust, mida on tänavu väiksemas mahus. Mõlemat tõukab kiire hinnatõus. Käibemaksu laekus kümne kuuga 17 protsenti rohkem kui mullu.

Haigekassa eelarveülejääk kasvas möödunud aastaga võrreldes 18 miljoni euro võrra 130 miljoni euroni. Töötukassa oli oktoobri lõpus 29 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 55 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli oktoobri lõpus 32 miljonit eurot, mis on 40 miljonit eurot parem tulemus kui mullu samal ajal.

Riigieelarve kogukulu kasvas oktoobris peamiselt edasiantud maksutulude ja kodumaiste toetuste suurenemise tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas oktoobris aastavõrdluses 11,5 protsenti 1,2 miljardi euroni. Kuludest suurenesid oktoobris enim edasiantud maksutulud ja antud kodumaised toetused.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid oktoobris 663 miljonilt eurolt 725 miljoni euroni.

Majandamiskulud suurenesid oktoobris aastaga 21,4 protsenti ehk 16,7 miljonit eurot. Enim kasvasid kaitseotstarbelised kulutused laskemoona hankimiseks, sotsiaalteenuste pakkumiseks ja kütuse kulud.

Tööjõukulud suurenesid oktoobris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 9,5 miljoni euro võrra, kasvades aastas 11 protsenti.

Investeeringud kasvasid möödunud aasta oktoobriga võrreldes 6,1 protsenti ehk 2,3 miljoni euro võrra, peamiselt kaitseinvesteeringute 4,1 miljoni euro suuruse kasvu tõttu.