Elering käivitas elektritarbimise vabatahtliku vähendamise meetme, millega saavad liituda suured, üle 10-kilovatise paindliku tarbimisvõimsusega kliendid. Vähendamist rakendab Elering alles siis, kui kõik turupõhised võimalused ei kata elektritarbimist.

"Ettevõte, kes soovib selles meetmes osaleda, täidab taotlusvormil oma nime, koguse, mille ulatuses ta on võimeline tarbimist vähendama," ütles Eleringi energiaturu osakonna juhataja Erkki Sapp.

Vabatahtlikku tarbimise vähendamist  Elering rahaliselt ei hüvita. Energiaettevõtja Sandor Liive ütles, et klientidele tuleks kokkuhoiu eest maksta raha.    

"Ühendkuningriik alustas ka oma programmiga novembris ja neil on selline süsteem, et kui süsteemihaldur annab teada, et homme kella viiest seitsmeni on vaja tarbimis vähendada, siis need, kes vähendasid, saavad raha. Ja reaalselt makstakse seal vähemalt kolm naela kilovatt-tunni eest, mis on vähendatud. Millega võrreldes on vähendatud – Ühendkuningriigis võetakse tarbija viimase 60 päeva selle kellaaja tarbimine," rääkis Liive.  

"Rahalise kompensatsiooniga meetmed on tegelikult meie elektriturul olemas. Esimene aste on just seesama elektrihinnale reageerimine ja tarbimine soodsamatel tundidel. Teine võimalus, mis on tarbijatel, on osaleda reserviturgudel, kus on võimalik tarbimise vähendamise eest raha teenida," märkis Sapp.

Eesti ühe suurema elektritarbija Estonian Celli juht  Siiri Lahe ütles, et ettevõte on oma kokkuhoiuvõimalused juba leidnud.

"Mõistagi on Estonian Cell valmis riikliku hädaolukorra puhuks lahendusi arutama. Sõrmenipsust aga tehase väga keerulist protsessi ilma kahjudeta seisata pole võimalik. Mida rohkem ette teame, seda väiksemate kulude ja mõjudega saame reageerida, seda siis tootmist vähendades. Kindlasti oleme me ühekordseks hädaolukorraks valmis ühiskonna heaks panustama," lausus Lahe.