Detsembrist avanes Tartu linnavalitsusel võimalus liituda soodsama universaalteenusega ning linn korraldas seetõttu uue hanke. Kuid kuna elektriostu maht ületab 215 000 euro suurust piirmäära, kohustab Euroopa Liidu seadus korraldama rahvusvahelise hanke.

"Nii kummaline, kui see ka ei tundu, me peame võimaldama kõikidel Euroopa pakkujatel pakkuda elektrit Tartu linnale. Selle tõttu on hanketähtajad pikemad. Me saame pakkumised alles detsembri lõpus. Me arvestame, et saame hakata universaalteenusega elektrit ostma alates 1. veebruarist, sest seal on hanke sõlmimisel veel vaidlustamise tähtajad," rääkis Tartu abilinnapea Priit Humal.

Välismaalt pakkumisi Humal ei looda, küll võivad Eesti elektrimüüjad pakkuda universaalteenust erineva marginaaliga.

"Kui me ostame umbes kolme-nelja miljoni euro eest aastas elektrit, siis see marginaal on suurusjärgus sada tuhat eurot. Viivituse tõttu me kaotame oluliselt rohkem, kui on see marginaali võimalik erinevus erinevate pakkujate vahel," ütles Humal.

Sarnane mure võib olla pea pooltel omavalitsustel ning kui väiksematele linnadele ning valdadele tahab rahandusministeerium hankekorda veel lihtsamaks teha, siis suurematele lahendust ei paista. Näiteks peab Pärnu lähima kuu jooksul uue hanke korraldama.

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ütles, et universaalteenusega tuleks elekter 15-20 protsenti soodsam.

"Loogiline oleks, et see piirmäär kehtestatakse energia edasimüüja marginaalile. See on analoogne laenuturult laenu marginaalide ostmisega. Kui see on elektrienergia kui asja ostule kohaldatav, siis läheb asi keeruliseks. Siis me peaks hakkama ostma elektrienergiat sõltuvalt tarbijatest, meil on 45 allasutust. See tähendaks täiendavat segadust ja koordineerimise vajadust," sõnas Kukk.

Seega on Kuke sõnul veel ebaselge, kuidas hange korraldada. Kasvanud halduskoormuse mure kimbutab ka Tallinna linnavalitsust, tõdes abilinnapea Tanel Kiik.

"Universaalteenuseid on justkui mitu tüüpi. Kohaliku omavalitsuse universaalteenust ei saa müüa edasi näiteks väikeettevõttele, kes on meie üürnikud. Neil on väikeettevõtte universaalteenus. Lisaks on universaalteenuse puhul objekte, kus kulusid jaotatakse mitme tarbija vahel – osaliselt on ta omavalitsus, osaliselt kodutarbija, äritarbija – seal peab seda matemaatikat tegema väga mitmekihiti," ütles Kiik.

2019. aastal kulutas Tallinna linnavalitsus 8 miljonit eurot elektrile, tänavu tuleb see summa kokku tõenäoliselt 21 miljonit eurot. Seega on universaalteenus oluline leevendus, kuid Kiik kritiseerib, et lisa bürokraatia vältimiseks oleks võinud teenuse käivitada kõigile tarbijatele üheaegselt.

"Kindlasti on selle universaalteenuse käivitamine olnud selles vaates konarlik," märkis Kiik.