Härm rääkis, et viimase nädala peamiselt jäite põhjustatud elektrikatkestused Saaremaal on olnud eriline eriolukord ning töö kriisi lahendamiseks algas juba laupäeva öösel. Neljapäeva õhtu seisuga Hiiumaal lumetormist tingitud rikkeid ei ole, Saaremaal on elektrita veel üle 200 majapidamise.

Härm märkis, et võrgukilomeetri rikete statistika järgi on Saaremaal tegelikult Eesti paremuselt teine elektrivõrk, kõige parem on hiidlastel.

Härmi hinnangul on viimase kriisi peamine õppetund koostöö tihendamine.

"Mul hea meel veel selle üle, et kui mõtleme tagasi 2019. aastasse, kui oli Kagu-Eesti torm, kui Võrumaal olid suured katkestused, siis sealne õppetund oli see, kuidas kohalikul omavalitsusel peab olema kriisikomisjon. Nüüd me nägime, Saaremaal on kriisikomisjon olemas, tegime koostööd, leidsime koos kohad, kuhu tuleks viia generaatorid," rääkis ta.

"Koostööd õppisime – koostöö vallaga, päästeametiga, merepäästega, vabatahtlikega. Selles osas see on minu jaoks siit kõige suurem õppetund," lisas ta.

Saaremaa elektririkete likvideerimine võib Härmi hinnangul minna maksma umbes kaks miljonit eurot. "Võrdluseks on 2019. aasta torm. Seal oli rikete likvideerimise maksumus Elektrilevile peaaegu kaks miljonit. Kahtlustan, et see summa Saaremaalt tuleb samas suurusjärgus," sõnas ta.

Selle summa sees on eelkõige võrgu taastamine. "Kui me Elektrilevina investeerime aastas 100 miljonit eurot siis selle eest me uuendame umbes 1000 kilomeetrit võrku. Saaremaal tuleb ikka kilomeetrite viisi võrku uuendada, sealt see summa kokku tuleb," selgitas ta.

Härm lubas, et kõigile klientidele, kellel on selleks õigus, saavad ka kahjud hüvitatud, kuid selle täpsemad tingimused ei ole tema sõnul veel paigas.

Härm: Eesti Energia osaks olemine pole investeeringuid takistanud

Peaminister Kaja Kallas on öelnud, et Elektrilevisse minevad investeeringud peaksid ka päriselt minema liinide tugevdamisse, mitte muudeks Eesti Energia investeeringuteks.

Härm eitas saates, et Elektrilevi üks probleem on see, et ta on Eesti Energia osa.

"See, et me oleme Eesti Energia osa, ei ole kuidagi meil takistanud investeeringute tegemist ega nüüd ka kriisi lahendamist. Me oleme investeerinud aastas umbes 100 miljonit, seda on rohkem, kui oleme omanikule dividende maksnud või kasumit toonud," rääkis ta.

"Eesti Energia ja Elektrilevi on eraldi ettevõtted. Meie teeme enda investeeringuid sellest rahast, mille saame võrgutasudest ehk meie ei tee kuidagi ühtegi teist investeeringut."

Härm lisas, et Elektrilevi üle teeb järelevalvet konkurentsiamet, kes on alustanud ka Saaremaa kriisi üle järelevalvet. "Selles osas ei julge ma küll öelda, et teeme midagi Eesti Energia huvides," rõhutas ta.

Kogu Eesti võrgu ilmastikukindlaks muutmine maksaks kaks miljardit

Härm rääkis, et kogu Eesti elektrivõrgu ilmastikukindlaks muutmine maksab umbes kaks miljardit eurot. Eestis on tema sõnul kaks kolmandikku ilmastikukindel võrk ning veel 20 000 kilomeetrit on vaja selliseks muuta.

Tema sõnul tuleb rohkem ilmastikukindlat võrku rajada, kuid isegi see ei tagaks 100-protsendiliselt elektri olemasolu. "Igas tehnilises süsteemis on jätkuvalt rikkeid. Mustamäel, kus on ilmastikukindel võrk, oli alles täna rike," märkis ta.

Härmi sõnul ei pea kogu võrku ilmastikukindlaks tegema, vaid saab näiteks ühendada sellega näiteks suuremad keskused. "Me nägime, et Kuressaares ei läinud kordagi elekter ära. Aga viime selle ka Mustjalga, Kärlale, siis on see rehkendus oluliselt väiksem, poole väiksem. Saaremaal isegi kolm korda väiksem," rääkis ta.

"See nutikas plaan Saaremaal maksaks umbes 80 miljonit. Ja kui võtame ka Hiiumaal selle nutika plaani juurde, siis ta maksab umbes 20 miljonit juurde. 100 miljonit järgmise viie aasta peale ehk 20 miljonit täiendavalt aastas ei olegi enam võimatu."

Härmi sõnul ei pea võrku uuendama vaid võrgutasude eest, vaid seda võiks ka riigieelarvest teha.

"Võttes riigieelarvest 100 miljonit või kui katta kogu Eesti nutika plaaniga, siis see on 800 miljonit ja võtame järgmise viie aasta peale riigieelarvest 800 miljonit ja teeme selle ilmastikukindlaks ja võrgutasu ei tõuse," rääkis ta.

Härmi hinnangul peaks see olema sel juhul laiem ühiskondlik konsensus.