Svet: lumekoristusega võiks teha sama süsteemi, mis prügiveoga
Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti hinnangul võiks lumekoristusega hakata kasutama seda põhimõtet, mida praegu kasutatakse pealinnas prügiveoga. Kui riik paneb linnale kohustuse hooldada ka kõiki kõnniteid, peaks Sveti hinnangul riik andma linnale aastas 25 miljonit eurot lisaraha.
"Minu isiklik seisukoht, et meil võiks olla tänavate hooldamisel sama süsteem, mis on meil prügi väljaveoga. Mitte et iga ühistu ise leiab endale firma ja siis on väga erinev kvaliteet, hind ja järelevalve. Vaid et linn leiab igale asumile ühe lepingupartneri, kellega kõik ühistud ja linn ise ka oma kinnistute peale lepingu sõlmivad. Ja siis ei ole seda olukorda, kus mööda linna sõidab traktor üles tõstetud sahaga, koristab ühe kinnistu ja sõidab tagasi. Kütusekulu ja palgaraha muudkui jookseb," rääkis Svet esmaspäeval "Vikerhommikus".
Ta lisas, et linn on analüüsinud ka võimalust luua Tallinnas munitsipaalettevõte.
"Sellest ei räägita kõva häälega, aga väiksemat sorti hooldusüksus on meil juba loodud Kadrioru Pargi juurde, mis võimaldab meil saada realistliku pildi selle kohta, mis turul toimub. Näiteks kui keeruline on inimesi palgata. Võin kinnitada, et on keeruline, sest meie enda hooldusüksuses on mitu traktoristikohta täitmata. Kas aga luua väga suur munitsipaalettevõte, ma arvan, et me ei ole selleks veel väga küpsed. Idee on, et turg peaks seda tööd tegema. Aga kui me näeme, et turg seda tööd ei tee, peame mõtlema edasi. Aga ma loodan, et selle äärmuseni me ei jõua," sõnas Svet.
Samas tunnistas abilinnapea, et kui linna esindajad kohtusid omanike keskliidu ning ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega, siis suurt entusiasmi prügiveo põhimõtte ülekandmine teehooldusesse ei tekitanud.
"Öeldi, et oleks lihtsam, kui linn lihtsalt võtaks kõnniteede hooldamise enda peale. Linn saaks seda teha, kui riik meile ütleks, kust me võtame 25–27 miljonit eurot aastas. Loogika on lihtne. Seadus, mis ei ole Tallinna linna kirjutatud, näeb praegu ette, et kõnnitee, mis jääb kinnistu ja sõidutee vahele, seda hooldab eraomanik. Sellega on paljud linnad ja omavalitsused arvestanud," sõnas Svet.
Ta tunnistas, et Eestis on ka väiksemaid linnu ja valdu, kes on võtnud selle enda peale, aga seal on ka kulud väiksemad.
"Suheldes Tartu kolleegidega eelmisel aastal, siis nende hinnang oli, et see läheks eile maksma 10 miljonit eurot. Meie hinnang Tallinnas eelmisel aastal oli, et 17 miljonit, selle aasta hindades juba 25 miljonit. Kui riik paneb kohalikule omavalitsusele mingi uue kohustuse peale, siis peab ta andma selle jaoks raha või võimaluse seda raha kuskilt võtta. See on aga komponent, mis on kõikidest aruteludest puudu. Kui riik pole praegu valmis omavalitsusele maksma seda raha – saan aru, ajad on ju keerulised – andku õige regulatsioon, et linn saaks sellise süsteemi nagu prügiveoga tänavahooldusesse sisse viia," rääkis Svet.
Abilinnapea väitel on tänaseks Tallinnast välja veetud 70 000 kuupmeetrit lund, mis on tema sõnul kogusena sama suur kui kümme üheksakorruselist maja.
Ta meenutas, et 1. detsembrist kehtestas linnavalitsus uued lepingud magistraaltänavate ja põhiliste kõnniteede hooldamiseks ning lepingute maht kasvas varasemaga võrreldes 12 miljoni võrra. Miks aga sellele vaatamata on endiselt probleeme tänavate lumest puhtaks saamisega põhjendas Svet sellega, et linna partneritel pole piisavalt inimesi ega tehnikat.
"Tehnikat ja käsitööbrigaade on rohkem, aga mitte piisavalt. Mis puudutab aga kvartalisiseseid teid ja tänavaid, siis nende hooldus on korraldatud läbi linnaosavalitsuste. Seal on üks suur erinevus magistraaltänavate hooldamisest – kui magistraaltänavatel on lubatud soola kasutamine, siis kvartalisisestel teedel mitte. Ja kui piisavalt kiiresti ei lükata lund ära, siis tekivadki suured rööpad," ütles Svet.
Toimetaja: Urmet Kook