"Kuna kinnistuomanikud reageerivad teavitustele ja järelkontrollide ajaks on kõnniteed olnud hooldatud või on ilmastikutingimused muutunud - näiteks uus lumi maha tulnud või sajab kontrollimise hetkel, siis sunniraha ega rahatrahvi ühelegi kinnistu omanikule määratud ei ole," vahendas linnavalitsuse pressiesindaja Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitjat Tarmo Sulge.

Sulg selgitas, et kinnistu omanik on kohustatud tegema heakorratöid puhastusalal, milleks on on kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel.

Tema sõnul on munitsipaalpolitsei (mupo) ametnikud on saanud talve jooksul üle 200 väljakutse seoses hooldamata kõnniteedega, lisaks kontrollivad mupo tugipunktide töötajad regulaarselt probleemseid kohti. Rikkumiste tuvastamisel pöördutakse rikkuja poole, et ta esimesel võimalusel rikkumise kõrvaldaks ning koostatud on ka märgukirju.

Sulg märkis vastuses, et hooldamata ja libedad teed, olgu need sõidu- või kõnniteed, "ei ole normaalne olukord ning selliste olukordade vältimiseks tehakse pidevat tööd". Kuid ta lisas, et kuna ERR-i küsimus hooldamata tänavate kohta oli üldistatud, ilma konkreetseid objekte välja toomata, ei saa ta kommenteerida, kas mõne konkreetse kõnnitee hooldamata jätmise eest oli vastutav linna lepingupartner või kinnistuomanik.

"Juhime tähelepanu, et ligikaudu pool linna kõnniteede mahust on sellised, mida peab hooldama kinnistuomanik ning seda hoolduskohustust oleme neile erinevate meediakanalike kaudu ka levitanud. Kinnistuomanike hoolduses olevate kõnniteede heakorra üle teeb järelevalvet munitsipaalpolitsei amet," märkis Sulg.  

Tema toodud andmete kohaselt on Tallinnas 2 806 415 m2 jalg- ja jalgrattateid, millest linn hooldab 1 577 646 m2 (56,2 protsenti), kinnistu omanikud 1 228 769 m2.

Linna lepingupartnereid on trahvitud varasemast rohkem

Küll aga on Tallinn teinud mullusest rohkem trahve linnatänavate hooldusega tegelevatele lepingupartneritele, märkis Sulg.

Kommunaalameti lepingupartneritele on määratud mahaarvamisi summas 314 579 eurot. Leppetrahve on tehtud kõnniteede, jalg- ja jalgrattateede, ühistranspordi peatuste ja ülekäikude hooldamata jätmise või mittenõuete kohase hoolduse eest, märkis Sulg.

Linnaosade lepingupartneritele on määratud mahaarvamisi lepingutasust 59 897,39 euro ulatuses.

"Leppetrahvid moodustavad aastasest tasust 1,26 protsenti, aga tuleb arvestada, et selle sisse kuulub mitte ainult talvine, vaid aastaringne hooldus," rõhutas Sulg.

Tema sõnul tehti eelmisel talveperioodil mahaarvamisi umbes poole väiksema summa eest, kuid lepingud on uuenenud ja sealhulgas on suurenenud ka mahaarvamiste määrad.

"2022. aastal viidi läbi riigihanked uute hoolduslepingute sõlmimiseks. Uued lepingud tõid kaasa mitmeid muudatusi. Näiteks on rangemaks muudetud kõnniteede ning jalg- ja jalgrattateede hooldusnõudeid. Hoolduses olevatest kõnniteede ning jalg- ja jalgrattateedest, mida on kokku 1 577 646 m2 on 37 protsenti talihooldustööde osas lühendatud hooldustsükliajaga, mis tähendab et hooldustsükli aeg lume- ja libeduse tõrjeks ajavahemikus 6.00-22.00 on neli tundi. Varasemalt oli hooldustsükliaeg kaheksa tundi. Määratud on libedusetõrjeks puistatud sõlemete kogus ruutmeetri kohta," täpsustas Sulg.

"Hooldustööde tellijana oleme viinud fookuse jalakäijate liiklusolude parandamisele ning rõhutanud lepingupartneritele, et linna prioriteetideks on kõnniteede, jalg- ja jalgrattateede, ühistranspordi peatuste ja ülekäikude tähtaegne ja nõuetele vastav hooldus. Kuigi teeme lepingupartnerite töö üle pidevat järelevalvet, on oluliseks abiks ka linnakodanikelt saadud tähelepanekud ja märkused," ütles tallinna kommunaalameti asejuht.

Riik: tänavate korrashoiu eest vastutab linn

Õiguskantsler ja võrdsete õiguste volinik viitavad, et tänavate korrashoiu eest vastutab linn, selle esindaja räägib, et teede puhastamise üle tehakse pidevalt järelevalvet.

"Kõnniteede korrashoidu tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kes kinnitab heakorra nõuded kinnistuomanikele ja kontrollib nende täitmist," ütles soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pressiesindaja Helle Ruusing ERR-ile.

Sama tõdes ka õiguskantsleri esindaja Janar Filippov: "Ehitusseadustikust tuleneb, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kontrollida, et kõnniteedel oleks võimalik ohutult liigelda. Kui kõnnitee kuulub riigile või on eratee, mis on avalikuks kasutamiseks määratud, on korrashoiu kohustus avalikul võimul."

Majandus- ja taristuministri 2015. aasta määrusega "Tee seisundinõuded" kergliiklusteid puudutavas osas öeldakse, et linnas, alevis või alevikus paiknev kergliiklustee võib küll olla talvel kaetud pressitud lumega või olla jäätunud, aga tee pind peab olema selliste haardeliste omadustega, mis võimaldab ohutult liigelda. Vaba liikumisruumi lumevallide vahel peab olema vähemalt 1,2 meetrit ning lume- või jääkihis ei tohi olla ohtlikke ja liiklust häirivaid ebatasasusi.