Seni on Eesti majandus olnud keskmisest paremas seisus: vaatamata elukalliduse kiirele tõusule jäi inimeste reaktsioon kõrgetele hindadele sügiseni tagasihoidlikuks ning tarbimine suurenes nii eurodes mõõdetuna kui ka koguseliselt.

"Hoolimata kindlustunde märkimisväärsest vähenemisest olid inimesed valmis jõudsa hinnatõusuga kaasa minema, milleks andsid võimaluse pandeemiasäästud ja teisest pensionisambast välja võetud raha. Enamik neist säästudest on praeguseks juba kasutust leidnud," märgib Eesti Pank oma prognoosis.

Nüüd aga jõuab hoogsa hinnatõusu mõju majanduskasvule üha tugevamalt kohale. Selle aasta lõpus ja uue aasta esimeses pooles viivad vähenenud ostujõud ja kahanenud säästud tarbimismahu languseni ja löögi alla satub ka ettevõtete kasumlikkus, hindab keskpank.

Eesti Pank prognoosib, et tänavu langeb majanduse maht 0,5 protsenti, kuid järgmisel aastal kasvab majandus peamiselt valitsussektori suurenevate kulutuste najal 0,4 protsenti.

Inflatsioon taandub visalt

Püsivalt kõrged energiahinnad ja tootmiseks vajalike kaupade ning teenuste kallinemine pole Eesti Panga teatel veel täies ulatuses lõpptarbijateni edasi kandunud, mistõttu hinnatõus küll raugeb, kuid aegamisi. Vaatamata sellele, et toidu tooraine hind on maailmaturul langenud, suureneb lähiajal toidukaupade osakaal üldises hinnatõusus, kuna energiakriisist rohkem mõjutatud toidutootmine alles läbib Euroopas hinnatippu.

Eesti Panga prognoosi järgi jääb hinnatõus sel aastal veidi alla 20 protsendi, taandub järgmisel aastal alla 10 protsendi ning jääb aastatel 2024–2025 eeldatavasti 2–3 protsendi vahele.

Majanduse jahenemine suurendab tööpuudust

Ettevõtete kahanenud värbamissoov jõuab tööturu näitajatesse viitajaga ning 2023. aastal hõive väheneb, usub Eesti Pank. "Tööpuudus tipneb umbes 9 protsendi juures 2024. aastal ning osa töötuse suurenemisest on seotud sellega, et Eestis rakendatust otsivad Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas."

Palgakasv jääb Eesti Panga hinnangul järgmisel kahel aastal 8–9 protsendi lähedusse ning sellele annavad hoogu alampalga tõus, avaliku sektori töötasu kokkulepped ning hinnatõus. 2022. aastal 9 protsenti kukkunud ostujõud taastub 2025. aasta lõpuks, usub keskpank.

Soovitused valitsusele

Lõppeval aastal on hoogne hinnakasv suurendanud maksutulude laekumist, kuid hinnatõus kandub alates uuest aastast paljudesse riigi kuludesse. Eesti Pank toob välja, et 2023. aastal suureneb eelarvepuudujääk hüppeliselt, sest seda süvendavad mitmed 2023. aastal jõustuvad otsused: peretoetuste tõus, tulumaksuvabastuse suurenemine ning erakorraline pensionitõus ja maksuvabastus. Järgmisel kolmel aastal püsib puudujääk üle 3 protsenti SKP-st ning valitsemissektori võlakoormus suureneb.

"Mida hiljem ja suurema võlakoormuse juures eelarvedistsipliin taastatakse, seda ulatuslikum on selle saavutamiseks tarvilik maksukoormuse tõus või kulude kasvu piiramine," seisab panga prognoosis.

Ühtlasi leiavad keskpanga eksperdid, et riigieelarves oleks mõistlik hoida tasakaalu inimeste ja ettevõtete toetamise ning teisalt inflatsioonisurve vähendamise vahel.

Eesti Pank juhib tähelepanu sellele, et energiakriis, sõjapõgenikud ja kaitsevalmiduse suurendamine nõuavad valitsuselt lisakulutusi, ent eelarve on järgmistel aastatel sügavas puudujäägis ka erakorraliste kulutusteta, sest majanduse jaoks seni suurim probleem ― kallis energiahind ― jääb püsima, kuniks pakkumispoolsed probleemid leevenevad.

"Energia hinnatõus puudutab eri sissetulekutasemega inimesi ja eri majandusharusid erineva tugevusega ning sestap on üldise hinnatõusu ohjeldamise seisukohast tähtis, et riigi täiendav abi oleks täpselt suunatud ja ajutine."