X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Andrus Kaarelson: vasakideede koht on ajaloo prügikastis

Andrus Kaarelson
Andrus Kaarelson Autor/allikas: Erakogu

Me ei vaja vasakpoolset toetuste külvamist, vaid sihipärast jõukuse kasvatamist, mis eeldab tugevat arengut ettevõtete innovatsioonis, kirjutab Andrus Kaarelson.

Viimastel nädalatel on Eesti meedias lahti rullunud ohtlik ihalus vasakpöörde järele. Ettevõtja ja parempoolsena pole võimalik sotsialismi ülistamist vaikides pealt vaadata, isegi kui tagurlikku vasakpööret kaunistavad suhkruvaabaga sellised eksperdid, nagu Tõnis Saarts või Rainer Kattel.

Õnneks või kahjuks oli mul ja paljudel teistelgi inimestel võimalus lapsepõlves kogeda Nõukogude Liidu sotsialistliku majandussüsteemi "viljastavaid" tingimusi ja sellega kaasnenud kasinat elustandardit, mis on omane just totalitaarsetele riikidele. Seetõttu mäletan selgelt, milliseks ühe riigi vasakäärmuslik ideoloogia koos vasakpoolse majanduspoliitikaga kujundada võib.

Selle mälestuse õige koht on ajalooraamatutes ning sellest meil midagi kasulikku kaasa võtta ei ole. Küll aga teame sellest lähtuvalt hästi, mille eest soovime kaitsta Eesti riiki ning millest soovime hoiduda edaspidi. Vasakpoolsuse eest hoiatavad ka kuubalased, kes on Ameerika Ühendriikidesse põgenenud.

Vasakpoliitika kütab inflatsioonilõket

Kõik praegused parlamendierakonnad on astunud jõulisi samme suurema laialijagamise ja riikliku sekkumise suunas. Selline sotsialismisuunale kaldumine ohustab Eesti riigi arengut, edasiliikumist ja uusi samme, mida Eesti võiks paremuse poole teha.

Meil on vaja tasakaalustavat poliitikat ja seista parempoolsete väärtuste eest, mis on taasiseseisvumise järgselt Eesti riiki hästi teeninud. Vasakkurss ei ole meid viimase 30. aasta jooksul siia toonud ega vii ka meid edasi. Vastupidiselt praegusele vasaktrendile tuleb riik tüürida tagasi paremale, et tagada majanduse jätkusuutlikkus ja vastupanuvõime globaalsetele kriisidele.

Eestis on ametis Eesti ajaloo kõige vasakpoolsem valitsus, mis enne majanduskriisi kulutab kergekäeliselt pea 1,5 miljardit eurot laenuraha 2023. aasta riigieelarve jooksevkulude katmiseks. Vaatamata haprale majandusolukorrale ning faktile, et riigieelarve jooksevkulude defitsiit on aegade suurim. See kõik on tingitud riigi kulutuste kasvust, mida veavad ulatuslik palgatõus avalikus sektoris, miinimumpalga tõus ning peretoetuste hüppeline kasv.

Helde rahakülv võib saada riigieelarvele ja meie maksumaksjatele suureks koormaks ning sellega kaasnev ebavõrdne kohtlemine tekitab asjatuid ühiskondlikke ja sotsiaalseid pingeid.

Vaatamata Euroopa keskpankade (sh Eesti Panga) rahapoliitilistele pingutustele ja püüetele intressimäärade tõstmisega inflatsiooni ohjeldada töötab valitsuse eelarvepoliitika täielikult keskpanga eesmärkidele. Tulemuseks on Eestis jätkuvalt kiirenev hinnakasv, mis küünib juba hüperinflatsioonilisele tasemele. Valitsuse inflatsiooni küttev kergekäeline eelarvepoliitika karistab ka kõiki kodulaenu omanikke, kelle igakuised intressimaksed võivad juba lähiajal mitmekordistuda.

Paraku on inflatsioonilõkkesse kütuse loopimisel ka teine väga ebameeldiv tagajärg Eesti inimestele: selle aasta ülikõrge ca 20-protsendiline inflatsioon on viinud inimeste säästude ja hoiuste vähenemisele. Keskpanga hinnangul jõuame järgmisel aastal juba selleni, et inimeste säästud hakkavad lõppema ning seetõttu tuleb ka väljaminekuid otsustavalt kärpida.

Toetused peavad olema vajaduspõhised

Üle võimete ei saa elada eraisik, ettevõte ega riik. Tõsi, riigi rahapoliitika on keerulisem kui ühe pere eelarve, kuid see ei tähenda, et riik ei peaks ajama konservatiivset rahapoliitikat, mille kulud ei ületa tulusid. Sellise rahapoliitika üks osa on kahtlemata targalt sihitud toetused, mitte kõigi lausaline toetamine.

Ma ei näe, et sihitud toetused tekitaks kuidagi suurt halduskoormust. Ma ei tea, milleks meile e-riik, kui me ei suuda toetusi jagada andmepõhiselt? Kui maksuamet teab meie kulusid ja tulusid sendipealt ning tuludeklaratsiooni esitamine võtab vaid paar minutit, ei tohiks inimeste ja ettevõtete toetusvajaduse hindamine riigile kuidagi üle jõu käia.

Seega tuleb lahendust otsida mitte rahakülvist, vaid praeguste tõkete kõrvaldamisest, mis ei lase tegelikke abivajajaid välja sõeluda. Ennekõike tuleb luua vajalik seadusandlik raamistus, mis lubaks isikuandmeid kasutada ja vahetada andmekogude üleselt. Teiseks on vaja luua tehnilised võimalused otsuste automaatseks läbivaatamiseks ja vajadusel ka nende vaidlustamiseks, et kokkuvõttes vähendada ametnikkonna käsitööd. Kindlasti nõuab süsteemi korrastamine teatud investeeringuid, kuid pikas vaates on kokkuhoid seda suurem.

Madalad tööjõumaksud suurendavad konkurentsivõimet

Riigil tuleb maksude kehtestamisel arvestada ettevõtete vajadustega majanduskeskkonnale, et Eesti konkurentsivõime kasvaks. See võimaldab Eestisse luua senisest enam kõrge lisandväärtusega töökohti.

Samuti peaks Eesti maksupoliitika toetama senisest enam motiveerima Eestisse ettevõtete peakorterite ja arenduskeskuste loomist. Näeme, kuidas neid luuakse Leetu ja Poola, aga miks ei tehta neid Eestisse? Riik on jätnud loomata keskkonna, mis nende loomist soosiks.

Muutuvate töösuhete kontekstis tuleb tööjõumakse langetada. Üks lahendus, mis soodustab Eestisse kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist, on sotsiaalmaksu määra langetamine või minimaalse eesmärgina sotsiaalmaksu lae kehtestamine. See ergutab majanduskasvu, kasvatab eksporti ja omab positiivset mõju sisemajanduse kogutoodangule.

Jõukate riikide arengulood kinnitavad, et kiire ja püsiv majanduskasv põhineb innovatsioonil, sest see tõstab kõige rohkem ettevõtete kasumlikkust ja käivet. Teadus- ja arendustegevuse põhise innovatsiooni keskmes on alus- ja rakendusuuringud ning eksperimentaalarendused.

Praegu ei suuda Eesti ettevõtted innovatsiooni osas konkureerida välismaiste konkurentidega. See tähendab ühtlasi klaaslage rikkale läänele järele jõudmisel. Me ei vaja vasakpoolset toetuste külvamist, vaid sihipärast jõukuse kasvatamist, mis eeldab tugevat arengut ettevõtete innovatsioonis.

Eelkõige tuleb soodustada Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja efektiivsemaks muutumist, mis peaks tagama tootlikkuse kasvu. Riik ei tohi tegeleda ettevõtluse ega selle rahalise toetamisega, kuid peab soodustama senisest enam energia- ja tööjõumahukust vähendavate meetmete rakendamist Eesti ettevõtetes.

Selleks, et saavutada Eestit taasiseseisvumise järel saatnud edu, tuleb keerata Eesti tagasi paremale, lõpetades helikopterilt raha jagamine ja teha paremaid samme selleks, et kasvatada jõukust. Vasakideede koht on ajaloo prügikastis.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: