Kallase sõnul on ta 10 aastat ajanud seda, et võrguettevõte Elektrilevi eraldataks praegusest emaettevõttest Eesti Energiast, sest raha, mida Eesti Energia laenab Elektrilevi varade vastu, ei lähe mitte Elektrilevile investeeringuteks elektrivõrku, vaid Eesti Energia riskantsete investeeringute jaoks.

"Pean silmas, et kui nad on kontsernina kokku seotud, siis kontsernina võetakse laenu ja kuivõrd seal on Elektrilevi nullriskiga varad, saab seeläbi laenu odavamalt ja seeläbi projekte, mis on riskantsemad, madalama intressiga hinnastada," ütles peaminister.

Kallas märkis Eesti Energia riskantsete investeeringutena ära nii USA Utah osariigi põlevkiviäri kui ka Auvere õlitehast.

Elektrilevi vaeslapse ossa jäämine on ka üks põhjuseid, miks näiteks Saaremaa elektriliinidesse on vajalikud investeeringud jäänud tegemata ning sealne varustuskindlus sügistalvel on siiani puudlik, lisas Kallas.

"Investeeringud, mis on tehtud Elektrilevi varade vastu, pole tehtud Elektrilevi võrkudesse, et inimesetel reaalselt elekter oleks. Igasugused õlitehased on minu arvates kõrvaltegevus sellele, et oleks inimestel elekter. /.../ Ja kõik need investeeringud Utah`s kus on mindud riskeerima selle rahaga, mis on kogutud Eesti inimeste käest," ütles ta.

Kallase sõnul tegi valitsuskabinet mullu augustis otsuse, et Elektrilevi tuleb Eesti Energiast eraldada, kuid Eesti Energia on asunud Itaalia streigile ehk venitamistaktikale.

"See otsus on tehtud 2021. aasta 12. augustil, aga kui teate mõistet Itaalia streik, siis on natuke siin tegu itaalia streigiga. Ma olen korduvalt sellele uuesti tähelepanu pööranud, et kuidas me sellega edasi läheme," lausus Kallas.

Küsimusele, kes täpselt venitamisega tegeleb, vastas Kallas, et "need, kes peaksid sellega tegelema". "Streigivad need, kes ei soovi, et see lahtiühendamine toimuks. Eesti Energia loomulikult. Need, kes pole sellest huvitatud, kes ütlevad, et see on ebavajalik, et laenud lähevad kallimaks nende riskantsete projektide jaoks," lausus peaminister.

Toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles augustis, et Elektrilevi eraldamise plaan ei ole pausil ning analüüsi algne versioon valmib lähiajal.

""Tõenäoliselt oktoobri lõpus või novembris saan viia selle valitsuskabinetti. Minu seisukoht on see, et kuulata ära arvamused ja vaadata sisse analüüsi, mis peab arvesse võtma kõiki majanduslikke põhjendusi, kalkulatsioone, ja selle järgi saame konkreetseid ettepanekuid teha," lausus ta.

Pentus-Rosimannus on varem ERR-ile öelnud, et Elektrilevi eraldamisel Eesti Energiast saaks Elektrilevi liita Eleringiga ja ühendatud võrguettevõtte börsile viia.

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles kevadel ERR-ile, et Elektrilevi võiks Eleringiga kindlasti ühendada, kui omanik ehk riik nii otsustab.

Samas kinnitas rahandusminister augustis uuendatud omaniku ootused Eesti Energiale, kus oli kirjas, et Elektrilevi jääb Eesti Energia osaks.

Elektrilevi peaks Eesti Energiast lahku lööma ka Euroopa Liidu 2019. aasta direktiivi järgi, mis näeb ette, et üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja tuleb jaotamisega mitteseotud tegevusest eraldada, sealjuures ei tohi see ettevõte enam tegelda vabaturu teenuste pakkumisega. Direktiivi järgi peavad jaotusvõrguettevõtja ehk Elektrilevi käsutuses olema Eesti Energiast sõltumatud varad.