Valitsus tellib Elektrilevi Eesti Energiast lahutamise jaoks analüüsi ning otsustab seejärel, kas Elektrilevi oleks mõttekas liita Eleringiga. Veskimäe sõnul oleks liitmine mõistlik.

"Pole ju saladus, et ma olen olnud selle teema, et Eestisse tekiks ühtne võrguettevõte, võib-olla kõige häälekam advokaat viimased kuus-seitse aastat. Nii võiks teha. Eks tuleb analüüsida ja vaadata, kuidas ja mis ajal. Juhiistmel on omanik, kuidas ta näeb, et kõige õigem on seda parasjagu teha," lausus Veskimägi.

Veskimäe sõnul tuleks kõigepealt eraldada Elektrilevi Eesti Energiast.

"Meil on paljude osalistega energiaturg ja kõigile osalistele peab olema tagatud võrdse konkurentsi olukord nii tegelikult kui ka näiliselt. Esimene samm ongi Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast. Kui see samm on tehtud, siis millal ja kuidas kaks võrguettevõtet kokku panna – ilmselt sõltub see sellest, milline olukord antud hetkel on," lausus ta.

Veskimäe märkis, et Elektrilevi ühendamine Eleringiga pole samas vältimatu, sest mõlemad ettevõtted on piisavalt suured, et olla eraldiseisvad äriühingud, seda nii varade, käibe kui ka tööülesannete poolest. 

Teisalt on liitmisel oma plussid. "Kindlasti on võimalus neid ka koos juhtida. Nagu näitavad analüüsid, et miks on Eleringi ja Elektrilevi koos mõistlik hallata: kindlasti on siis sünergiaid võrguinvesteeringute ühisest planeerimisest ja kogu ühise Eesti energiavõrgu arendamisest kuni jooksvate kulude kokkuhoiuni välja. Kindlasti on majanduslik ratsionaalsus sellel olemas, see on aastatega täiesti selgeks saanud," lausus Veskimägi.

Veskimägi lisas, et võimalik ühendamise protsess ei tohiks negatiivselt mõjutada Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise protsessi ega Vene gaasile alternatiivsete tarneahelate arendamist.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles intervjuus ERR-ile, et Elektrilevi eraldamisel Eesti Energiast saaks Elektrilevi liita Eleringiga ja ühendatud võrguettevõtte börsile viia.

"Tõenäoliselt võiks selline lahendus anda efekti eelkõige elektrivõrkude arendamisele, nii kiiruse poolt vaadates kui rahalises vaates. Võrgutasude suuruse kontrollimine oleks ka taolise ühisettevõtte puhul paremini võimalik ja võimalik, et ka uuteks liitumisteks tingimuste loomine," lausus Pentus-Rosimannus.

Elektrilevi peaks Eesti Energiast lahku lööma ka Euroopa Liidu 2019. aasta direktiivi järgi, mis näeb ette, et üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja tuleb jaotamisega mitteseotud tegevusest eraldada, sealjuures ei tohi see ettevõte enam tegelda vabaturu teenuste pakkumisega. Direktiivi järgi peavad jaotusvõrguettevõtja ehk Elektrilevi käsutuses olema Eesti Energiast sõltumatud varad.

Elektrilevi on viimase poolteise aastaga elanud läbi suured muutused.

2020. aasta detsembris jäi Elektrilevisse alles vaid võrguteenuse osutamine, muud tegevused, näiteks sidevõrgu arendamine, tänavavalgustusvõrkude haldamine ja laadimistaristu opereerimine viidi teise Eesti Energia tütarfirma, Enefit Connecti alla.

Muudatusega viidi 670 senist Elektrilevi töötajat Enefit Connecti tööle. Elektrilevi palgale jäi ligikaudu 30 töötajat. Eesti Energia sõnul pole tegu Elektrilevi ettevõttest lahutamise ettevalmistamisega.