Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast on tekitanud mitmeid küsimusi, miks see riigi perspektiivist hetkel vajalik tundub?

Ettepanek Elektrilevi omandilist kuuluvust analüüsida on pärit eelmisest aastast, kui ma riigi äriühingute iga-aastase ülevaate käigus selle tegin. Teine osa sellest ettepanekust on Eleringi võrkude ühendamine Elektrileviga ja võimalikult tekkiva ettevõtte börsile viimise analüüsimine.

Tõenäoliselt võiks selline lahendus anda efekti eelkõige elektrivõrkude arendamisele, nii kiiruse poolt vaadates kui rahalises vaates. Võrgutasude suuruse kontrollimine oleks ka taolise ühisettevõtte puhul paremini võimalik ja võimalik, et ka uuteks liitumisteks tingimuste loomine.

Ettepaneku puhul tuleb muidugi silmas pidada, et Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast on võimalik vaid turutingimustel. Praegu on käimas hange analüüsi teostaja leidmiseks, et me saaksime otsused valitsuses teha.

Kui see on teostatav ainult turutingimustel, siis millistest vahenditest saaks katta kulud, ka Eesti Energia laenukoormuse, mis on Elektrilevi võrguga praegu kaetud?

Need kõik detailid on osa analüüsist, mida me oleme tellimas. Millistest vahenditest seda katta saab – eks riigil on ikka vaid need vahendid, mis maksumaksja poolt eelarvesse tuuakse. Kas ja mis tingimustel see mõistlik ja vajalik oleks, nii et ta kokkuvõttes positiivse efekti annaks, neid vastuseid ootame sellest analüüsist.

Rahandusministeerium on analüüsinud ka Edelaraudtee riigile ostmise võimalust, mis võiks vähendada riigi kulusid. Samal ajal on valitsus keskendunud pigem riigiettevõtete osaluste erastamisele. Mis tingimustel Edelaraudtee ostmine mõistlik oleks?

Edelaraudtee tuleviku analüüsi tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, küsides ühe osa kohta meilt hinnangut. Ütlete iseenesest täpselt, et oleme valitsuses viimase aasta jooksul seadnud eesmärgi ja arutanud, kuidas me riigi osa majanduses väiksemaks saaksime, mitte vastupidi.

Raudteetaristu puhul võiks teoorias tuua lisaefektiivsust haldajate koondamine ühe mütsi alla, aga reaalses elus me riigina Edelaraudteed ostma ei hakka. Riigil on praegu oma raha kulutamiseks kindlasti palju põletavamaid vajadusi ja on väheusutav, et jõuluvana Edelaraudtee riigile niisama kingiks tooks. Nii et Edelaraudtee ostmisest rääkides – seda me ei tee.

Riigiettevõtete osaluste vähendamine või siis ka börsile viimine ja lisakapitali kaasamine börsi kaudu on need sihid, mille me oleme võtnud. Edelaraudtee ostuvalu valitsusel puudub.

Kiire inflatsiooni taustal on Keskerakond käinud välja, et peaks analüüsima meetmeid inflatsiooni pidurdamiseks, näiteks kütuseaktsiisi langetamise. Nii Jüri Ratas kui Kaja Kallas on tõstatanud tulumaksuvaba miinimumi teema. Kas midagi neist aitaks kiiret inflatsiooni pidurdada, inimestel toime tulla, oleks mõistlik mingisuguseid meetmeid rakendada?

Ma ei saa enne selle teema juurde minemist mööda kõige kriitilisemast – ma täiesti mõistan, et inflatsioon, koroonaviirus ja energiahinnad on praegu olulised mured, millega iga päev tegeletakse ja need peavad saama mõistliku lahenduse. Ma usun aga, et praegu jälgivad Eesti inimesed eriti suure valuga seda, mis meie naabruses toimub ja mõistavad, et ka meie vaates on kõige olulisem tõsta oma riigi kaitsevõimet ja hoida liitlasi. Otsus investeerida 380 miljonit eurot riigi kaitsevõimesse oli kindlasti hädavajalik, on hea, et see sai valitsuses kiiresti tehtud.

Mis puudutab täiendavaid meetmeid inflatsiooni vaatest, siis peame rahulikult ja valimiseelse palavikuta vaatama seda olukorda, kus me praegu oleme. Meil on energia- ja soojatoetused paigas. Keskpangad tõmbavad, ettevaatlikult küll, rahapakkumist koomale. Erasektor kindlasti tegutseb logistika pudelikaelade kahandamise kallal. Kõigel sellel tuleb hakata laskma mõjuma hakata. Me ei saa kogu aeg ühest äärmusest teise liikuda.

Värske näide on koroonapoliitikaga olnud – üsna hiljuti olid koalitsioonipartnerid veel valmis sisuliselt mürki võtma, et haiglates täituvus ei kasva kriitilise piirini. Nüüd näeme, et ka nende oluline autoriteet Popov ütleb, et enneaegne hurraa on juba kalliks maksma läinud, haiglad on täis ja vaktsineerimine seisab. Sellistest äärmustest äärmustesse liikumisi tasub vältida.

Tõsi on, et viimaste kuude kiire inflatsioon on olnud ebameeldiv. Muidugi on see meie jaoks ka muret tekitav. Kõige olulisem on aru saada, mis on põhjus ja selle lahendamisega tegeleda. Me ei saa lubada näiliselt toredaid samme, mis tegelikult probleemi lahendust edasi lükkavad. Praegusest inflatsioonist lõviosa on seotud imporditud kallite energiahindadega.

Kui me oleme vaadanud viimast 11,3-protsendilist inflatsiooni, siis sellest ainult 1,3 protsendipunkti tuleneb Eesti enda sisemisest teenuste hinnatõusust, ülejäänu on seotud otseselt välismaiste toodete ja teenuste kallinemisega. Kuna välismaistest põhjustest suurem osa on seotud energiahindadega, siis eelkõige tuleb lahendust otsida sealt. Peame oma poole pealt investeerima energiasäästu, täiendavatasse võimsustesse. Kindlasti jälgime tähelepanelikult seda olukorda ja kui on näha, et inflatsioon, mille puhul enamus analüütikuid alles prognoosisid, et sedavõrd kõrge inflatsioon ei ole pikaajaline, kui see peaks olema pikaajalisem, siis selleks tuleb kiiresti reageerida.

Milline see kiire reaktsioon võiks välja näha?

Kõige olulisem, et olulist ja nende jaoks mõjusat tuge saaksid need, kes on kõige hapramas seisus ja pikalt püsivast inflatsioonist enim mõjutatud. Siin on kindlasti ka arutamise koht, kui mõistlik oleks pakutud maksusoodustusega jätta maksud kokku korjamata, teades, et sellest suurema võidu saavad suuremad tarbijad, või on mõistlik ikkagi maksud kokku koguda ja nende abil sihitult suunata täiendav tugi näiteks eakatele inimestele, kes kindlasti on keerukamas seisus.

Üks muudatus, mida kaaluda, on näiteks 200 euroni tõstetud üksi elava pensionäri toetuse varasem väljamaksmine. Praeguse süsteemi järgi makstakse seda oktoobris, aga kui tegu on hinnatõustust haavatavas olukorras olevate inimestega, tuleb see võibolla tuua varasemaks. Tänu eelmise aasta väga heale maksulaekumisele tõuseb aprillist pension 595 euroni, ka see on oluline.

Otse sihtrühmale mõeldud võimalusi toetusteks tuleb veel kaaluda. Kui näeme hinnatõusu püsimist, on oluline üle vaadata ka toimetulekutoetuse piir, mis on ajale jalgu jäänud.

Meie riigieelarve oludes ja tingimustes on oluline, et me eelkõige suunaksime ja sihiksime neid toetusi nendele, kellel seda kõige enam vaja on.

Ehk peaksime minema sihitud sotsiaaltoetuste teed, mitte näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõstmise poole?

Ma olen üldiselt seda meelt, et tulumaksuvaba miinimum peab ajaga kaasas käima. Aga siin põimuvad nüüd kaks asja. Esiteks inflatsiooni mure, teiseks meie praeguse tulumaksusüsteemi korda tegemine. Kui me tahame, et praegune ebaproportsionaalne hinnatõus jääks lühiajaliseks ja ei muutuks korduvaks probleemiks, siis tuge peavad kindlasti saama need, kes on hapras seisus, aga turg peab saama võimaluse kõrge hinna näidatud probleemid korda teha.

See tähendab, et meie siin Eestis peame oma tillukese eelarvega  sihitult toetama kõige suuremaid abivajajaid, mitte üritama võimatut – dotatsioonide ja väga laiaulatuslike toetustega võidelda hinnatõusu vastu. Üldiselt töötavad dotatsioonid ja helded toetused majanduses täpselt vastupidiselt ja soosivad kõrgema hinnataseme püsimist.

Mis puudutab meie praegust tulumaksusüsteemi, olen ma eelmise aasta lõpus öelnud, et järgmine maksumuudatus peaks olema see, mis vabastaks vähemalt meie kuni keskmist palka saavad inimesed praegusest astmeliselt vähenevast tulumaksuvabast miinimumist. Praegune süsteem tähendab, et igast täiendavast palgatõusust võtab süsteem suurema tüki ära. Arusaadavalt on see nende inimeste jaoks ebaõiglane. See on kindlasti muudatus, mida lähiajal arutada soovime.

Sellist muudatust ei ole aga võimalik jõustada ühe päevaga. Ettevalmistus võtab pisut aega, aga see oleks kindlasti oluline leevendus suurele hulgale inimestest.

Hinnatõusuga seoses mainisite ka julgeolekuolukorda. Kuidas see nii lähemas kui kaugemas perspektiivis meie majandust mõjutab, millega me arvestame peame? On näha, et nafta hinnad tõusevad, kõik see sama, mis toidab meie inflatsiooni.

Venemaa agressioon ja jõhker rahvusvahelise õiguse rikkumine, mida viimastel tundidel ja päevadel näinud oleme, mõjutab otseselt just julgeolekuolukorda mitte ainult meie regioonis, vaid palju laiemalt. See on väga tõsine teema. Kindlasti on sellel ka mõjud majandusolukorrale laiemalt, aga kõige suurem mure on Ukraina enda territoriaalse puutumatusega. 

Kui Venemaa tegevus viib laiaulatusliku sõja puhkemiseni, siis sellel kindlasti saab olema mõju ka majandusele. Mitmest protsendipunktist me rääkima peame on täna keeruline täpselt öelda.

Peatun korra ka piirangute teemal. Haiglaravivajadus on suurenenud, samal ajal on ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt on teinud ettepaneku kellaajaliste koroonapiirangute lõpetamiseks, ka õiguskantsler leiab, et need pole põhjendatud. Kuidas see rahandusministri perspektiivist paistab, kas neil on praegu majandusele oluline mõju või praeguseks võib öelda, et vahet ei ole?

Nii kindlasti ei või öelda. Kui me piirangute olukorda vaatame, siis iseenesest see, et meie piirangud on olnud võrreldes teiste koroonakriisiga maadlevate riikidega palju leebemad, siis see on üks olulisemaid põhjuseid, miks meie majandus nii kiiresti taastus. Iga kehtiv piirang on kindlasti majanduse, inimeste töövõimaluste ja üldise eluolu jaoks piirav ja oma mõjuga.

Kindlasti on väga nörritav, et meil vaktsineerimine on sisuliselt seisma jäänud ja see kindlasti omab kahjuks mõju sellele, millal on võimalik kõikidest piirangutest täielikult ja lõplikult vabaneda. Ootan seda väga, seejuures kellaajaliste piirangute kaotamist. Viitasite, et haiglate koormus on jälle tõusnud ja sellega kindlasti peame arvestama.

Mitmed ettevõtted, nagu näiteks VKG, on pöördunud valitsuse poole, soovides lühendatud karantiini haigussümptomiteta inimestele. Kas see on laual või ootame kuni suurem haiglakoormus on möödas?

Valitsuskabinetis jätkub täna arutelu Covid-olukorra üle ja see on üks teemadest. Lühendatud karantiini puhul on arusaadav tööandjate mure, kus nad tõesti ütlevad, et neil pole võimalik varsti teenuseid osutada. Teise külje pealt peame arvestama seda poolt, et karantiin võib lüheneda inimeste jaoks, kes ei ole ikkagi päris terveks saanud ja läheksid tööle nii, et viirus võib edasi kanduda. Seda tuleb kindlasti vältida. Aga täna neid võimalusi valitsuskabinetis arutame.