Viola Murd: kui telefoni saabubki ohuteavituse sõnum
Alates jaanuari keskpaigast saab riik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohuteavituse lühisõnumi saatjalt EE-ALARM. Viola Murd arutleb, kas nüüd olemegi kriisideks valmis.
Enne suurema elanikkonnakaitse plaani mõtestamist meenutame EE-ALARM-i loogikat. Kordan, tegemist on väga vajaliku elemendiga ohuteavituse ja ka laiemalt elanikkonnakaitse tervikpildis. Näiteks kui on toimunud avarii ohtliku veosega ja sündmuse lahendamise käigus ilmneb plahvatus- või mürgistusoht ümberkaudsetele inimestele, siis sündmuse lahendamist juhtiv asutus saab teha otsuse saata ohuteavitus konkreetselt selles piirkonnas asuvatele inimestele.
Süsteem on kiire ja inimeste andmed on kaitstud
Ohuteavituse kiireks edastamiseks toimub suur osa tegevustest automaatselt ning minimaalse inimese sekkumisega. Kui sündmust lahendav asutus on otsustanud ohuteavituse sõnumi saata, sisestatakse sõnumi sisu selleks ettenähtud süsteemi, kus häirekeskuse teenistuja selle kontrollib ja kinnitab, pärast mida edastab süsteem sõnumi operaatori sõnumikeskuse vahendusel ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse.
Ohualas viibivad mobiiltelefonid selgitatakse automaatselt välja sideoperaatorite juures paiknevate positsioneerimismoodulite abil. Oluline on rõhutada, et ainult mobiilsideoperaatoritele jääb ainsana oma klientide andmete töötlemise õigus ehk riik mingit teavet oma elanike asukoha kohta ei saa ja inimeste andmed on kaitstud.
Sõnumite edastamise kiirus on vähemalt 300 SMS-i sekundis iga operaatori kohta. Näiteks 300 000 inimeseni peaks sõnum jõudma kohale viie minuti jooksul pärast teate edastussüsteemi sisestamist.
Kuidas olla kindel, et saadetud info on tõene?
EE-ALARM tekst sisaldab nii ohuteavituse sisu kui ka käitumisjuhiseid, mida piirkonnas paiknevad inimesed tegema peaksid. Ühtlasi on teatesse lisatud häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 ja avalikkusele mõeldud kriis.ee veebilehe aadress, kust on võimalik täiendavat infot saada.
Esimesel võimalusel vahendavad teavet ka massimeedia, asutuste kodulehed ja sotsiaalmeediakanalid. Osa ohuteavituse süsteemist on sireenide võrgustik. 2023. aastal lisanduvad Eestis sireenid ühtekokku 22 asulasse. Lisaks otsitakse täiendavaid lahendusi ohuteavituse edastamiseks, näiteks avalikus ruumis paiknevad elektroonilised teadetetahvlid, digiTV või Google Public Alert.
Ohuteavituse süsteemi kuulub ka naiskodukaitse loodud "Ole valmis!" rakendus, mille vahendusel on võimalik edastada ohuteavitusi. Teavituse saamiseks peab rakendus olema installeeritud ja seade olema ühendatud internetti. Rakendust arendatakse, et EE-ALARM-i teavitused ilmuksid ka selles ning oleks võimalik märgatavust parandada.
Ohuolukorra lõppemisel edastatakse vastava sisuga teavitus eelnevalt ohuteavituse saanud mobiiltelefonidele. Seeläbi on ohualas viibinud inimesed kindlad, et oht on ka päriselt möödas.
Aja jooksul kujuneb välja, millistes olukordades konkreetselt ohuteavituse sõnumeid saata, aga elanikel tuleb igatahes valmis olla. Eesti lähiregioonist on kohe võtta hiljutisteks näideteks Leedu gaasitoru lõhkemise juhtum ja Lätis linna üleujutuse oht või droonitehase põleng.
Eestiski tuli eelmisel aastal ette sündmusi, mille puhul oleks saanud teavitust kasutada, näiteks laohoone ja rabade põlengud, torm Birgit või Hiiumaa rannikureostus. Ühtlasi on võimalik EE-ALARM-i ohuteavitus ja käitumisjuhised saata välisriigis viibivatele eestlastele, olgu see tsunami või mõni muu oht katastroofiks.
EE-ALARM-i märgatavuse ja sõnumi sisu arusaadavuse kohta tegi siseministeerium süsteemi kasutusse võtmise eel uuringu, millele andis tagasisidet üle 5000 inimese. Suur huviliste hulk näitab teema olulisust ja annab väärt infot teenuse paremaks muutmisel.
Kas nüüd olemegi kriisideks valmis?
Tulles tagasi juhtlõigus esitatud küsimuse juurde, et kas nüüd olemegi kriisideks valmis, siis vastus on aus ja konkreetne: kriisideks valmisolekus on palju arenguruumi. Pikaaegne võlg vajab tasumist. On hulk eraldiseisvaid pusletükke, mis on vaja elanikkonnakaitse vaatest üheks tervikuks kokku viia. Elanikkonnakaitse on komplekslõuna, mitte rootsi laud, kust saad valida, mida võtta või mida jätta.
Elanikkonna ja ühiskonna teadlikkus, kiire ohuteavituse süsteem ning abistamise võimed, sh evakuatsioon ja varjumine, moodustavad ühtse terviku. Inimene vajab kriisis infot, nõu ja abi. Need on elanikkonnakaitse kolm alustala, seepärast on elanikkonnakaitse märgina kasutusel just kolmnurk.
Sireenid, varjumiskohad, kohalike omavalitsuste kriisivalmidus, vajalike varude piisav olemasolu ja seda kõike siduv elanike üldine kriisiteadlikkus ohuolukorras õigesti tegutseda – see kõik moodustabki pusle, mis vajab kokkupanemist. Lihtsustatult, varjumiskohtadel või sireenidel pole mõtet, kui puudub kriisiolukorras võimekus tegutseda, ning teadmised on tarbetud, kui pole kohta varjumiseks või puuduvad vajaminevad varud abistamiseks.
Tunnustamist väärt on, et viimase aasta jooksul on valdkond saanud ühekordse rahasüsti ja elanikkonnakaitse olulised arengud on ühel või teisel tasandil teadmiseks võetud või ka kokku lepitud, kuid reaalne elluviimine vajab rahastust. Seda püsivalt. Vastasel juhul on meil paberil hulk häid ideid, aga ohu saabumisel nende kasutegur puudub. Ka EE-ALARM-i arendus venis rahastuse puudumise tõttu pikalt, kuigi konkreetne projekti plaan oli aastast 2018 ja osapoolte valmisolek arendusteks oli olemas.
Elanikkonnakaitse pusle saab kokku panna vaid ühisel jõul ja selleks on vajalikud strateegiline koostöö (riigiasutused, vabatahtlikud organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, korteriühistud, tööandjad ja elanikud), sisuline pool koos toetava seadusandlusega ning püsirahastus.
Toimetaja: Kaupo Meiel