Praegu saab Eestis rääkida 94 varjumispaigast, mis asuvad peamiselt suuremates linnades, kuid neid on ka väiksemates kohtades, nagu Orissaare või Tabasalu.

Seevastu ühtegi toimivat varjendit Eestis ei ole. "Varjend on mõeldud eelkõige pikemaajalisemaks kasutuseks, see asub maapinnast allpool ja on mõeldud inimeste kaitsmiseks plahvatuste lööklainete mõjude eest, avalik varjumispaik seevastu kaitseb lendavate kildude ja prahi eest, mis on ka enim vigastusi tekitavad ohuallikad," rääkis varjendite ja varjumispaikade erinevusest päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek.

Kreegi sõnul on varjend küll tugevam ehitis, kuid iga varjendi vastu on ka relv. "Otsetabamuse vastu ei anna ka varjend kaitset. Ma ei usu, et varjendite puudumise tõttu oleme halvemini kaitstud," ütles Kreek.

Siiski on tema sõnul moodustatud siseministeeriumis töögrupp, kellel on kavas veel selle valitsuse ajal saada paika plaan, kas Eestis hakatakse vanu varjendeid taastama või uusi ehitama, ja minna sellega valitsusse. "See töögrupp vaatas varjumise teemasid juba 2017. aastal. Nende töö on ka analüüsida, kui palju varjendid maksma lähevad," ütles Kreek. Olemasolevaid varjendeid on Kreegi sõnul pigem vähe - neid ehitatigi nõukogude ajal vaid parteiladvikule ja üleliiduliselt oluliste vabrikute töötajatele, kokku viiele protsendile elanikkonnast.

Seni on päästeamet ja kohalikud omavalitsused tegelenud hoonete kaardistamisega, mis sobivad avalikeks varjumispaikadeks, ja neid tähistanud. "Päästeamet tahab pöörduda ka erasektori poole, sest paljudel kaubakeskustel on maa-alused parklad, mida saaks kasutada avaliku varjumispaigana," ütles Kreek.

Samas on avalikud varjumispaigad Kreegi sõnul mõeldud ikkagi inimestele, kes ohu hetkel viibivad avalikus ruumis, need, kes parasjagu viibivad kodus, peaksid sinna jäämagi. "Ohuhetk jõuab kätte kiiresti ja ka relvastus, millega meid hakatakse mõjutama, jõuab kohale kiiresti. Esimene soovitus on jääda koju, kas kivimajas akendeta ruumi või eluhoone keldrisse," sõnas Kreek.

Ta tõi ka võrdluse Soomega, kus on varjumisvõimalus tagatud 80 protsendile elanikest. "Erinevalt Soomest pole meil olnud kohustust ehitada hoonesse varjend või varjumispaik. Soomes on alates teatud ruutmeetritest varjumispaiga rajamise kohustuslik, seda nii avalike hoonete kui ka kortermajade puhul," sõnas Kreek. Tema sõnul on selline kohustus ka Eestis otsuskohaks.

Päästeametil on koostöös maa-ametiga valmimas ka kaardirakendus, kus avalikud varjumispaigad on märgitud. See annab parema ülevaate, kuhu äkki tekkiva ohu korral varjuda.