Päästeamet on praegu märgistanud 94 avalikku varjumiskohta umbes 50 000 inimesele. Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks aga kümne aasta pärast varjumiskohad loodud ligi 730 000 inimesele.

Üks viis selle arvuni jõudmiseks oleks siseministeeriumi nägemuse kohaselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rekonstrueerimistoetuste reglemendi täiendamine, et see võimaldaks korterelamu renoveerimisel muuta hoone kelder varjumiskohaks.

"Hiljemalt aprillist avaneb taotlusvoor korteriühistutele varjumiskohtade rajamiseks. Me näeme, et seda taotlusvooru peaks vähemalt kümme aastat rahastama. Selle maksumus ideaalis on sel aastal umbes miljon eurot, aga kui me selle valitsuses heaks kiidame, siis peaks see olema umbes 15 miljonit eurot aastas. Me saaks sellega umbes 500 000 inimesele varjumiskohad," rääkis siseminister Läänemets.

Ministri sõnul peaks uute kortermajade ehitamisel varjumiskoha olemasolu saama kohustuslikuks – nii nagu Soomes on nõutud varjendid. Ministri sõnul peaks algatama riikliku eriplaneeringu, millega hõlmata kogu Eesti – et kui palju ja kuhu on varjumiskohti vaja.

Tehnilised nõuded, millele varjumiskoht peaks vastama, on siseministeeriumil alles välja töötamisel. Varjumiskoht peaks ministri sõnul kaitsma näiteks lööklaine või kildude eest ning seal peaks olema näiteks generaator, WC, ventilatsioon ning ligipääs veele.

"Suure tõenäosusega on vaja planeerida kelder. Eks varjumiskoht ongi ju põhimõtteliselt kelder. Ei ole vaja luua eraldi tühja ruumi, vaid nii nagu Soomes, võimaldada, et seda ruumi kasutataks muudmoodi. Näiteks võib see olla maa-alune parkla. Eesmärk ei ole tekitada juurde mingeid suuri kulusid," ütles Läänemets.

Nii nagu eraomandis kortermajades, peaksid varjumiskohad olema ka avalikes hoonetes, ütles siseminister.

"Kuna huvi ja soovid on väga suured, siis esialgu lähtume põhimõttest, et teeme seda kõike vabatahtlikult. Mingil hetkel – näiteks kümne aasta pärast – on mõistlik öelda, et nüüd meil on X aastat aega ja selle aja jooksul need ehitised, mis veel pole nõuetele vastavad, peaks viima nõuetele vastavaks. Arvestades, et ehitusmahud ja muud tegevused on suured, siis kohe kohustusi kehtestada ei ole mõtet," ütles rääkis Läänemets.

Arhitekt Margit Mutso ütles, et riik oleks pidanud varjumiskohtade loomisele mõtlema juba aasta tagasi, kohe pärast Ukraina sõja algust ning ka praegu ei pöörata sellele uute hoonete rajamisel piisavalt tähelepanu.

"Ma toon ühe näite. Praegu kuulutati Tartus välja südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistlus. Seal on ka kirjas, et piisab, kui on mingi varjumiskoht, näiteks kelder või autode parkla seal all. Keegi aga ei mõtle selle peale, kui tõesti seda varjumiskohta reaalselt vaja läheb ja sinna 200–300 inimest mitmeks tunniks varjuvad. Tualett, vesi, ventilatsioon – mitte mingeid selliseid tingimusi ei ole seal seatud. Need asjad on tegelikult läbi mõtlemata ja minu meelest see on täiesti lubamatu," ütles ta.