"Nelja laeva arvamine mereväe koosseisu tagab Eestile tervikliku merejulgeoleku võime nii rahuajal kui kriisis. See parandab Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet ning tagab Eestile parema kaitsevõime ja loob eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile," ütles kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

Politsei- ja piirivalveamet jätkab merereostuse avastamist merealal ja piiriveekogudel lennuvahenditega ning avastamist ja merereostuse likvideerimise korraldamist piiriveekogudel. Ka merepääste jääb siseministeeriumi vastutusalasse, kuid vajadusel on võimalik kaasata mereväe laevu sündmuste lahendamisse. Lisaks võimaldab laevastike ühendamine edaspidi hankida ühiseid platvorme kõikide vajalike ülesannete täitmiseks ja teha merejulgeoleku tagamiseks ühtseid investeeringuid.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et laevastike ühendamine ja üleandmine pole pelgalt tehniline formaalsus.

"Tänast olukorda vaadates peame tulevikus tõstma reageerimisvõimekust erinevatele hübriidväljakutsetele ja kriisiolukordadele merel, sest väikse pindala kohta on Eestil pikk merepiir tiheda mereliiklusega piirkonnas. Läänemereriigina on meil lisaks oma piirikontrollile vastutus ka oma partnerriikide ees – peame olema valmis ja suutelised reageerima eri ohuolukordadele ning vajadusel vääriliselt panustama koos partneritega. PPA ja kaitseväe võimekuste ühendamine on selles kontekstis enamat kui osade summa ning reaalselt tõstab riigi merekaitsevõimekust ja seirevõimet meie piiriveekogudel," selgitas siseminister Läänemets.

Kaitseväe ülesandeks on valvata ja kaitsta Eesti merepiiri, piirkontroll jääb endiselt politsei- ja piirivalveameti ülesandeks. Mereolukorrateadlikkuse eest hakkab vastutama kaitsevägi, seni oli vastutus jagatud. Kuigi mereväe koosseisus muutub seniste piirvalvealuste staatus sõjalaevaks, siis kõigi vajalike tsiviilülesannete täitmine jätkub, sest laevadel säilivad võimed nagu merepiiri valvamine, reostustõrje ja päästevõimekus, mis neil ka täna on. Liitmisega muutub ka laevastike käsuahel, edaspidi on kõiki tegevusi võimalik planeerida ja ülesandeid anda ühtselt, mis muudab oluliselt kiiremaks laevade kasutamise võimalused erinevates olukordades.

"Loomulikult ei juhtu sellised suuremad ümberkorraldused ilma tahte ja inimesteta. Poliitilisel maastikul pani seemne mulda vahetult enne meie hulgast lahkumist kindral Johannes Kert," sõnas mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Laevade opereerimisega seotud ametikohad liiguvad mereväe koosseisu. Samuti võtab merevägi üle ja asub opereerima ka kõiki mereseire radareid. 2022. aasta lõpus viidi samale pinnale PPA merevalvekeskus ning kaitseväe mereoperatsioonide keskus.

"Tavalise mitteklassifitseeritud merepildi loomine käib ühes kohas. Merepildi loome eest või mereolukorra teadlikkuse loome eest on vastutav merevägi. Ja tänases seisus on nii, et me istume koos PPA insruktorite ja inimestega, kes meid toetavad selle ülesande ülevõtmisel ja jätkamisel. Suurim muudatus on see, et mereolukorra teadlikkuse eest vastutavat ametkonda varem kui sellist seaduse tasandil ei olnud," rääkis Saska.

Mereväel on nüüd esimene naiskomandör, kes asus tööle tüürimehena Kindral Kurvitsa pardal kümme aastat tagasi. Nagu paljud uued mereväelased, kes pole kaitseväes teeninud, peab tema läbima kaitseväe koolituse, alustades sõduri baaskursusest. PPA-st tuli mereväkke üle 90 protsenti meeskonnaliikmeid.

"Meeskonnaliikmete arv on 13 ja nendest praegu üks läks pensionile ja ülejäänud tulid üle. Mina isiklikult ei pidanud kaua mõtlema. Mulle väga meeldib mu töö ja tahtsin jätkata selle meeskonnaga, selle laevaga mereväe koosseisus," ütles Kindral Kurvitsa komandör vanemleitnant Tiia Asavi.