Kuue kuu euribor, millega on seotud valdav osa Eestis väljastatavaid kodulaene, oli negatiivne alates 2015. aasta lõpust.

Sellega seotud kodulaenude intressimäära muudetakse tavaliselt kaks korda aastas ning seega on euribori tõus praeguseks jõudnud kõikidesse sellega seotud kodulaenudesse.

Euribor ehk European Interbank Offered Rate on üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär, millega saavad selles kokku leppinud Euroopa pangad üksteisele raha laenata.

Euroopa Keskpank jätkab inflatsiooni aeglustamiseks baasintressimäärade tõstmist, mis kergitab omakorda ka euribori.

Kõige kõrgem oli euribor 2008. aasta sügisel, mil intressimäär ulatus 5,4 protsendini. Enne eelmist majanduskriisi jäi euribori tavapärane tase kahe ja viie protsendi vahele. Majandusekspertide hinnangul võib euribor tänavu kerkida ligikaudu 3,5 protsendini.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on kodulaenu soovijate arv vähenenud, kuid laenu taotlejad kaaluvad hoolikalt võetavat laenusummat.

"Euribori tõus mõjutab pisut ootamatult neid laenuvõtjaid, kellel laen on juba olemas ja kes on ära unustanud, et enne seda, kui euribor muutus negatiivseks, oli ta samuti positiivne," ütles Pärgma.

Pärgma sõnul analüüsib pank laenuvõtja maksevõimekust suurema intressiga stressitestiga ning laenuvõlgnevuste puhul pole euribori tõus suur mõju. Pangad peavad eluasemelaenuvõtjate maksevõimet hinnates arvestama, kas laenusaaja on suuteline maksma vähemalt kuueprotsendilise intressiga laenu. 

"Võlglaste osakaal on ülimadalal tasemel. Võlgnevusse jäämise peamisteks põhjusteks ei ole aga olnud üldine elukalliduse tõus, vaid sissetuleku vähenemine töökoha kaotusest tulenevalt. Järgmine võlgnevusse jäämise põhjus on rohkelt erinevate laenude võtmine," ütles Pärgma.

Eesti Panga hinnangul läheb tänavu laenude maksmine keerulisemaks ja viivislaenude maht suureneb, kuid mitte palju.