Eestis viibisid läinud nädalal Ukraina ettevõtte Aerorozvidka esindajad. Tegu on pärast Krimmi annekteerimist loodud MTÜ-ga, mis valmistab taktikalisi droone.

Need droonid lendavad kuni 10 kilomeetri kaugusele. Seadme suurus on umbes meeter.

"Meie toodame eeskätt ründedroone. See lendab kohale ja hävitab tehnika – tanki või relvalao," ütles Aerorozvidka juhatuse liige Vadim Junõk.

Aerorozvidka esindajad tulid jagama kogemusi. Laiatarbedroonid on sõjas kasutusel, sest need on odavad, kättesaadavad ja käepärased. Nende lendutõstmise saab selgeks mõne minutiga.

"Tsiviildroonid on päris tõhusad – need arenevad, nende võimekus suureneb, eriti kaamera sensorid võrreldes digifotoaparaatidega. Ja militaar tuleb järgi veidi aeglasemalt," ütles sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse ekspert Andrus Padar.

"Tuleb pigem loobuda Hiina toodangust. Need DJI droonid, mille puhul näeme, et nende sees on elemendid, mis võimaldavad, kui need Venemaale antakse, meie sõdureid jälitada," lausus Junõk.

Aerorozvidka otsib Poolast ja Balti riikidest ka koostöövõimalusi. Tegelikult on Eestist droone Ukrainasse saadetud. Näiteks Vaba Ukraina MTÜ on saatnud Ukrainasse 16 vabamüügist ostetud drooni. Ühte neist kutsuti Kratiks ja see tegi üle 120 lahingulennu.

"Kratt hukkus 27. novembril oma lahingmissioonil Hersoni piirkonnas ja kukkus siis Dneprisse, kuna tema patareid said tühjaks võideldes Vene segamissüsteemidega. Aga Krati lahingukäik on väga täpselt kirja pandud. Tegelikult ta alustas tegevust juba Kiievi kaitselahingute ajal," ütles Vaba Ukraina MTÜ liige Andrus Rumm.

Ukrainas on kasutusel ka Eesti ettevõtte Threod Systems toodetud luuredroon.

"Lähtuvalt sellest, mida meie nägime, siis Eestis tehakse häid luuredroone, mis kaua õhus püsivad," nentis Junõk.

Aga kui palju on tarvis sõjas droone?

"Tegelikult on väga raske sellisele küsimusele vastata. Ütleme nii, et palju. Ja väga palju. Kui võtta Balti riikide tootmismaht, siis võib kohe julgelt öelda, et kordades rohkem," ütles Junõk.

Drooni õhkutõstmine ja maandamine on üks asi, sellega tegutsemine teine. Näiteks Aerorozvidka multirootori R-18 selgeksõppimiseks kulub kaks nädalat.

"Ukrainas juba levib arusaam, et äsja sõjaväkke tulnud noorsõdurile peaks esimestest päevadest seda õpetama – nagu automaadi ja esmaabipaki kasutamist," lausus Junõk.

Junõk põhjendas oma Balti-Poola visiiti sellega, et sõja ajal on nende riikide vahel tekkinud sarnane arusaam ilmaelust. Ja sellele saab toetuda rohkem kui tootmismahtudele.