Kaitseliidus kasutatakse sageli liikmete isiklikke droone. Malevad on droonide ostmiseks ka raha kogunud. Nüüd plaanib Kaitseliit süsteemselt oma liikmetele droonide juhtimist ja drooniohus käitumist õpetama hakata.

"Kuidas ta ülevalt välja näeb, arendada maskeerimisdistsipliini, valgusdistsipliini ja üldse arvestada sellega, et tänapäeva lahinguväljale ka Putini poolelt on jõudnud droonid," selgitas Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.

Kaitseliit on kuulutanud välja riigihanke rohkem kui 100 väikese multirootordrooni ostmiseks. Lisaks aparaadi käsitsemisele töötab Kaitseliit välja protseduurid, kuidas üksuste vahel droonidelt saadud teavet töödelda.

"Me tahame liikuda kõigepealt sellesse, et meil kompaniides oleks droonid ja siis tulla riburada järjest allapoole – ka väikeüksused saaks kasutada oma droone –, et me oskaks neid kasutada erinevates ilmastikutingimustes. Ja teiselt poolt, suudaksime tegelda ka keskkonnas, kus nende vastu võetakse mingisuguseidki meetmeid ette," rääkis Rebo.

Kaitsevägi kasutab muu hulgas Eestis toodetud vaatlusdroone. Eesti droonid on kasutusel Ukrainas ja viies Euroopa NATO-riigis. Ka laiatarbedroonid on sõjas lähidistantsil laialt kasutusel. Nende eeliseks on odavus, miinuseks turvalisus.

"Nad ei ole elektroonilisele võitlusele vastupidavad ja eriti Hiinast ostetud droonid. Nende juhtimispuldid, asukohasignaalid võivad kanduda vastase kätte ja nad võivad avastada operaatori asukoha," selgitas Threod Systems tarkvaraarenduse juht Mikk Murumäe.

"Näiteks Ukraina täna kasutab väga laialdaselt Hiina droone. Küll aga tegelevad minu teada erinevad Ukraina teadusasutused sellega, kuidas neid probleeme ületada," ütles Rebo.

Droone hankides tuleb arvestada, et sensorite väiksemaks ning akude tõhusamaks muutumisega on uued mudelid turul mõne aastaga.