Saks selgitas, et pärast Vene vägede taandumist Dnipro jõe läänekaldalt on Venemaa ründamas Bahmuti ja Donetski juures umbes 60 kilomeetri pikkusel lõigul ning Ukraina on aktiivsem ülejäänud 300-kilomeetrisel rindelõigul.

Saksa sõnul ei korralda Ukraina praegu ühtki massiivset väekoondistega pealetungi. Seda on tema hinnangul seganud ilmastik, mis on praegu tavapärastest talvedest Ukrainas natuke soojem.

"Praegu on hakanud külmad ilmad ja oodatakse, et umbes kahe nädala pärast, kui külm on pikalt olnud, siis avaneb ka võimalus soomusvägedega liikuda. Aga arvan siiski, et see ei ole ka Ukraina eesmärk praegu olnud, korraldada massiivset pealetungi," lisas analüütik.

Venemaa kaotab Saksa sõnul viimasel ajal päevas väga palju sõjaväelasi ning kui nii jätkub, siis pole oodata Vene vägedelt suuremat pealetungi. "Kui niimoodi Venemaa oma vägesid kulutab, siis me pealetungist varsti enam rääkida ei saa, sest Vene vägedel kaob võime ära. Et sellel territooriumil korraldada mingit suurt pealetungi, selleks mehi enam ei jätku."

Seda, kas Venemaa kuulutab juba õige pea välja uue mobilisatsiooni, Saks ei usu. Seda tehakse tema hinnangul siis kui hädavajalik. Samas on Venemaa juhtkond Saksa hinnangul andnud ülesande mobilisatsioon ette valmistada selleks, et kui see on vaja läbi viia, siis see toimuks paremini, kui sügisel oli.

"Aga arvan, et Vene juhtkond pole veel otsustanud, millal seda mobilisatsiooni uuesti kuulutada. Seda tehakse selg vastu seina, mitte niisama igaks juhuks," märkis ta.

Saks lisas, et juba praegu on Vene sõjaväelaste varustus kehv ning uue mobilisatsiooniga ei lähe see kindlasti paremaks.

Sügisese mobilisatsiooniga on Venemaa aga suutnud Saksa sõnul seisata Ukraina pealetungi Luhanskis.

"Kuigi Ukraina tõenäoliselt ei plaaninud talvel väga suurte väekoondistega peale tungida, aga siiski Ukraina kohaliku vasturünnaku või rünnaku nad on suutnud peatada. Ja nad on suutnud selle arvelt aktiveerida pealetungi Bahmutis ja Donbassis ja suutnud täiendada vägesid lõunarindel. Lõunarinde kaitseliini nad on suutnud mehitada," rääkis Saks.

"Aga tuletan meelde, et pärast mobilisatsiooni samas taandusid Vene väed Dnipro jõe läänekaldalt, kuigi sinna ka jõuti viia täienduseks mitu tuhat mobiliseeritut. See territoorium on liiga suur, et kui tahta pidada pealetungi, just väga aktiivset ja massiivset, siis selleks mehi ei jätku. Kui nad tõmbuks tagasi ja jääks kaitsesse, siis nad suudaksid kindlasti päris kaua selle väegrupiga toimetada," lisas ta.

Saks analüüsis ka, millised võivad olla Ukraina järgmised sammud. Saks rääkis, et viimasel ajal on kõlanud jutud nii Venemaa kui ka Ukraina vägede suuremast pealetungist.

Saksa hinnangul kumbki osapool oma vägedele pausi ette ei näe. "On kindel, et Venemaa poliitiline juhtkond, president Vladimir Putin nõuab kindlasti kogu Donbassi võimalikult kiiret vallutamist ja siis võib ju rääkida uuest pealetungist kevadel, aga ma usun, et temal seda aega niimoodi ei ole oodata. Ukraina pool saab väga hästi aru, et kui ta liialt venitab ja kaotab initsiatiivi, on tal väga raske seda uuesti enda kätte saada," rääkis Saks.

"Nii et me ikkagi ootaks väga aktiivseid lahinguid järgnevate kuude jooksul, kus Venemaa üritab kindlasti hõivata kas või minimaalselt territooriumi, Ukraina üritab Vene poolele tekitada võimalikult suuri kaotusi selleks, et luua eeldusi pealetungiks. Ja ma arvan, et niipea, kui kuskil tekivad mingid eeldused edasi tungida, siis mõlemad pooled seda kindlasti teevad ja ei oodata siin mingisugust kevadet," lisas Saks.

Euroopa parlamendi saadik kindral Riho Terras rääkis saates sellest, kas Prantsusmaa ja Saksamaa otsused hakata Ukrainale raskemat soomustehnikat tarnima on nn mängumuutjad. Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti ning sotsiaalministeeriumi asekantsler dr Heidi Alasepp rääkisid sellest, miks on Ukraina poolel haavatud sõjaväelaste ellujäämisprotsent oluliselt suurem võrreldes Vene poolega ja mida teeme meie, et haavatuid aidata.