Viilma kirjutas ERR-is pühapäeval avaldatud arvamusloos, et Eesti riik püüab hoida kirikult nõukogude ajal võõrandatud vara enda valduses ja otsib järjepanu uusi põhjuseid, miks varasid õigusjärgsele omanikule tagastada ei saa. Kirikud aga igatsevad oma varasid tagasi.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Merilin Piipuu sõnul tõstatas Viilma kirikule varade tagastamise diskussiooni just praegu, sest muuseumiseadus on parasjagu riigikogus lugemisel. "Kirikud on teinud ettepaneku muuseumiseadusesse, et kõik muuseumides paiknevad kirikute varad antaks neile üle ilma igasuguse aruteluta. Kultuuriministeeriumi ettepanek on aga, et selle üle tuleb arutada ja iga kaasust tuleb vaadelda eraldi," lisas Piipuu. Piipuu sõnul on muuseumides hoiul kiriku vara ja omakorda kirikud on deponeerinud oma vara muuseumidesse, et see paremini säiliks.

"Me oleme igati avatud tagastamise-teemalistele aruteludele ja neid arutelusid on muuseumid ka pidamas, samas oleks kõige olulisem küsida, kuidas meie väikeses Eesti riigis pärand kõige paremini säiliks? Järgmisena - kuidas on tagatud, et see kultuuriväärtus oleks inimesele nähtav? Siis saame arutada, kellele peaks kultuurivara kuuluma," arutles Piipuu.

Tema sõnul ühelgi kirikul või kogudusel riigiga praegu vaidlust üleval ei ole.

Helme: EKM-il parimad tingimused säilitamiseks

Eesti Kunstimuuseumi (EKM) juht Sirje Helme ütles ERR-ile, et EKM-il pole kiriku vara mujal kui Niguliste kirik-muuseumis. "Niguliste ise anti hoonena Eesti Kunstimuuseumile üle ja kirik sai riigilt väga suure (6,75 miljonit eurot - toim.) rahalise kompensatsiooni," meenutas Helme.

Kompensatsiooniga loobus EELK kõigist enne 16.06.1940 tekkinud riigi kohustustest tulenevatest nõuetest. Samuti Niguliste kirikuhoone ja maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest ning kõigist restitutsiooninõuetest omandireformist välja jäänud vallasvara suhtes, mis kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal Niguliste kogudusele ja asuvad praegu museaalina EKM-i kogus. Samas võivad üksikud kogudused või kirikud siiski neile kuulunud omandi suhtes nõudeid esitada ja vara tagasi nõuda.

Näiteks eksponeeritakse Nigulistes ka kunstiteoseid Harju-Risti kirikust, mida kogudus on kohtu kaudu tagasi nõudnud, kuid mis riigikohtu läinud aasta otsusega jäid siiski EKM-i valdusesse. "Meil oli ka pikk kohtuvaidlus Harju-Risti koguduse Kolgata grupi üle, kus kirik läks kohtusse ja kohus otsustas teisiti. Seal oli tegemist erakordselt kõrge ajaloolise kunstiväärtusega objektiga, mille säilivuse tingimusi peale meie ei suuda keegi garanteerida. See teos – 14. sajandi puitskulptuur – toodi kirikust ära väga halvas, lagunevas seisukorras, ja pärast Kanutis korda tegemist andis riik selle EKM-ile," selgitas Helme.

"Harju-Risti kirikul sellel hetkel ei olnud tingimusi, et puit ei hakkaks edasi lagunema. Kolgata grupp jäi kunstimuuseumile, kus ainsana oli võimalik nii habrast kunstiteost säilitada," kommenteeris Helme 2019. aastal alanud kohtusaaga tulemust.

Tema sõnul on kirikute kehvad tingimused kunstiväärtuste säilitamiseks püsiv probleem. "Kirikutel on palju väga väärtuslikke kunstiteoseid, mida oleme oma näitustel kasutanud, ja siis on olnud näha, et need pole olnud ajahamba eest piisavalt kaitstud," sõnas Helme.

"Mida Viilma oma arvamusloos täpsemalt silmas pidas, ma aru ei saanudki. Minu hinnangul oleme kirikuga teinud piisavalt selged kokkulepped," nentis Helme.

Omandireform vallasvara ei tagastanud

Et kirikutele ei tagastatud automaatselt neilt nõukogude ajal võõrandatud vallasvara, tuleneb Mart Laari valitsuse reformiministri (1992-95) Liia Hänni sõnul sellest, et vallasvara omandireformi käigus tervikuna tagastamisele ei läinud. Ka ei tehtud kirikutele seaduses erisusi. "Omandireformi seaduses pandi paika üldine raamistik, kes saab tagasi nõuda ja millist vara, ja seal seaduses kirikuid eraldi käsitletud ei olnud. Kirikud olid õigustatud subjektid küll, kui nende tegevus oli järjepidev, aga vallasvara tagastamisele või kompenseerimisele ei läinud," selgitas Hänni.

Vallasvara – välja arvatud põllumajanduses – jäi omandireformist välja, sest kusagile tuli tõmmata piir, märkis Hänni. "See reform oli isegi väga keeruline. Tuli piirata reformi töömahtu, mis niikuinii oli tohutu suur töö. Ja vara kuuluvuse tõendamine oli oluline," sõnas Hänni.

Hänni sõnul on kirikutel aga kindlasti moraalne õigus neile kunagi kuulunud vara tagasi nõuda. "Ma arvan, et moraalne õigus neil kindlasti on, sest nad olid ju selle vara omanikud," sõnas Hänni.

Hänni ei pea võimatuks ka seda, et seaduseandja kunagi otsustab, et kogu kirikute vallasvara tuleb kirikutele tagastada. "See on täiesti võimalik, sest seadusandjale ei ole ükski tee suletud sellega, et vallasvara suhtes on 30 aastat tagasi langetatud teistsugune otsus. Aga siin pole küsimus enam mitte ainult kirikute varas, vaid see on küsimus ka inimeste vallasvarast," lisas Hänni.

Viilma: kultuuriministeeriumi tõlgendus on ülekohtune

Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on kultuuriministeeriumi tõlgendus, et kirik soovib varasid tagasi ilma läbirääkimisteta, kiriku suhtes ülekohtune.

"Me oleme teemat korduvalt tõstatanud ja oleme oodanud diskussiooni, mida ei ole toimunud. Kui seadusele küsitakse kooskõlastust, siis on loomulik, et esitatakse konkreetne ettepanek seaduse sõnastamiseks ja see formaat ei näe ette teha ettepanek muuta seadust nii, et riik ja kirik peab läbirääkimisi. Selline ei saa olla seaduse muutmise ettepanek," ütles Viilma.

Viilma sõnul on seaduse muutmise ettepanek konkreetse ettepaneku tegemine seaduse sõnastusse, mitte koht põhimõtteliste ettepanekute tegemiseks.

"Ministeerium ei ole aga mingeid läbirääkimisi algatada soovinud ja meie ettepanekutega pole lihtsalt arvestatud," ütles ta.