Popescut ei häiri, et tehniliselt võttes on Ukraina praegu liitumisprotsessis väikse edumaa saanud. Tema sõnul ei ole liitumine Euroopa Liiduga tulevaste liikmesriikide omavaheline võistlus ning määrav on tulemus, ehk liitumine. Seda pole Popescu hinnangul kõige lähemal ajal niikuinii loota, ent varem või hiljem loodetud tulemus saavutatakse.

"Meie jaoks on suurim mure sõda. Sõda kui fakt; sõja pikkus, me ei tea, kui pikaks see venib; me ei tea, kui kaua ebaturvaline olukord kestab; me ei tea, milline on jätkuv halb mõju Ukrainale, Moldovale, EL-ile. Seega on meie suurim mure piirkonna kui terviku pärast. Mis loeb, on Ukraina sündmuste käik," ütles Moldova välisminister Nicu Popescu.

Üks mure, mida Popescu möönab, on inimeste puudumine. Moldoval pole lihtsalt nii palju töötajaid, spetsialiste, kui Euroopa Liidu ettekirjutuste täideviimiseks vaja oleks. Teine murekoht on õigussüsteemi reformimine. Varem oli Moldova õigussüsteem väga korrumpeerunud, nüüd asi kindlasti enam nii hull ei ole, ent ka edasised reformid õigussüsteemis nõuavad nii aega, kui inimesi. Korruptsiooni ei juurita karmi käega välja aga mitte ainult õigussüsteemist, vaid kogu ühiskonnast.

"Seda me teeme ja kui te nüüd vaadate mõningaid reitinguid, mis näitavad poolehoidu Moldovale, siis me oleme saavutanud selget edu rahapesuvastaste standardite kohaselt, meediavabaduse standardite kohaselt, me oleme hüpanud 89. kohalt "Piirideta reporterite" meediavabaduse indeksis 40. kohale," sõnas Popescu.

Popescu sõnul ei takista liitumisprotsessi ka separatistliku Transnistria olemasolu.

"90 protsendil Transnistria elanikest on Moldova passid. Kõik nad tahavad elada rahus, nende jaoks toimivas poliitilises süsteemis, mis pakub neile tööd, nüüdisaegsust, edu ning ühinemine EL-iga on õige tee ja õige pakkumine, et meie separatistlik piirkond tagasi tuua ja taaslõimida riik rahumeelsete vahenditega," ütles Popescu.

Veel järsemalt Euroopa poole pöörama sunnib Moldovat ka energiaalane olukord. Venemaa rünnakud Ukraina energiataristule on mitu korda elekrita jätnud ka suure tüki Moldovast, sealhulgas pealinna Chisinau.

Popescu sõnul on Moldova oma elektrisüsteemi juba viimaseil aastail nii palju Läänega lõiminud, et mingit saatuslikku kahju Venemaa Ukraina vastastest rünnakutest tingitud elektrikatkestused teha ei saa.

"Üks praegu veel eksisteeriv nõrkus elektrijulgeolekus on ühendus Rumeeniaga, mis läbib Transnistria territooriumit. Suur, kõrge läbilaskevõimega ühendus. Ehitame praegu eraldiolevat ühendust, millest saab samuti suure võimsusega ühendus, kuid selle ehitamine võtab kaks aastat. Samal ajal räägime Rumeeniaga läbi juba veel ühe suure võimsusega ühenduse loomise asjus, mis muidugi võtab ka aega," ütles Popescu.

Moldoval on juba olemas gaasijuhtmeühendus Rumeeniaga. Moldova ostab gaasi Euroopa Liidu turult ja see tuuakse riiki nii Ukraina kui Rumeenia kaudu. Popescu möönab, et Moldovas on Eestist oluliselt rohkem nõukogude aega taga igatsevaid inimesi, kes tihtipeale elavad ka Venemaa mõjuväljas. Popescu sõnul aga tahavad needki inimesed eeskätt rahu, nad ei taha elada ei sõjapiirkonnas, ega tegelikult mitte ka autoritaarses riigis.

"Meie jaoks parim viis seda tagada on Euroopa, Euroopaga lõimumine. Moldovas mõistetakse vägagi, et EL on parim viis tagada rahu, demokraatia ja edu meie riigile ning põhimõtteliselt eraldada ja isoleerida meie maa sellest kohutavast ja jõhkrast hävingust, mida me kõik telerist näeme," ütles Popescu.