Venemaa saaks Narva veehoidla lüüsid avades langetada Narva jõe veetaset, mis seiskaks Narva põlevkivielektrijaamade töö, kui need ei saaks piisavalt jahutusvett. 

"Kui praegu tõesti seda, milline on veetase saab kontrollida ka Venemaa, siis varustuskindlusele oleks vaja autonoomset lahendust. Üks on ajutine või kiire lahendus, mida saab kohe rakendada ja Eesti Energia on kinnitanud, et see on olemas," ütles Sikkut. 

Ajutise lahenduse raames loodaks avatud jahutussüsteemist suletud süsteem, millega hoitakse osa Narva jaamadest töös.

Pikemas plaanis kavatseb Eesti Energia ehitada tammidega süsteemi, mille rajamine on valitsuse ootusega ka energiafirmale ülesandeks antud. Esialgu oli lahenduse loomine kavas kuni kahe aasta jooksul, lõppenud aasta sügisel antud suunistega seati eesmärgiks see rajada võimalikult kiiresti. 

Sikkuti sõnul valmib uus lahendus juba tänavu. "Mida varem, seda parem. Varem räägitud mitmeaastase tähtaja asemel saab see siis sel aastal valmis," ütles minister. 

Valitsus on andnud Eesti Energiale lahenduse rajamiseks küll suunise, kuid ettevõte rajab selle oma kuludest. Sikkuti sõnul ei saa valitsus Eesti Energiale ette kirjutada, milline parim tehniline lahendus on ning selle maksumust ta kommenteerida ei oska. Varem on minister öelnud, et jutt käib mõnekümnest miljonist eurost.

"Valitsuse tasandil me ei ole arutanud neid tehnilisi aspekte, mida, kui kõrgeks ehitada jne. Selle osas valitsus pole suunist andnud, see pole poliitilise otsuse koht, seal tuleb leida kiiresti elluviidav lahendus," ütles Sikkut.