"Mulle tundub praegust keskkonda arvestades, kus intressid tõusevad ja samas investeeringute vajadus on karjuv, et kümme aastat on raisku lastud, kus oleks võinud peaasjalikult laenurahaga teha väga olulisi investeeringuid," rääkis Ots ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Ta tõi suurimate lisaraha vajavate valdkondadena välja rohepöörde jaoks olulise energeetika ning lisaks ka tervishoiu ja hariduse.  

"Sellest on aastaid räägitud ja see on natukene kurb, et see käest lasti. Praegu ei kujuta ette, et selline olukord tuleks tagasi," ütles ta kommenteerides aega, kui rahaturgudelt sai laenu negatiivse intressiga.

"Muidugi võib optimist öelda, et reaalintressid on ka praegu negatiivsed, kui me laename nelja protsendiga, aga inflatsioon on 20 protsenti. Aga keerame selle teistpidi: kui meil, st riigil oleks laene, siis neid oleks ka täna palju lihtsam tagasi maksta. Seda teevad täna need, kellel on suur laenukoormus," tõdes Ots.

"Ma kardan, et siin on üks põhjus meil mantraks kujunenud [seisukoht], et riigi rahandus on korras siis, kui meil on vähe laene," leidis Ots.

Kommenteerides viidet, et laenurahaga oleks võinud välja ehitada vähemalt kolm suurt Tallinnast lähtuvat maanteed, märkis Ots, et sellest räägitakse iga valimiste eel, kuid siis on alati olnud peamine vastuargument, et see tooks kaasa inflatsiooni.

See mõtteviis on tema hinnangul siiski pisut muutunud, kui USA ja Euroopa keskpank asusid pärast eelmist finantskriisi raha trükkima ning sellega majanduse olukorda moonutama. "Asi läks väga imelikuks 2020. aastal, kui igasugused pidurid läksid pealt ära ja Euroopa Keskpank trükkis kahe aastaga raha juurde 2,5 triljonit. See on pretsedenditu, mis on toimunud," märkis Tallinna börsi juht.

Ots kritiseeris rahatrükki

Vastates viitele, et inflatsiooni põhjuseks on toodud Venemaa algatatud sõda Ukrainas, tõdes Ots, et ei nõustu sellega ning leidis, et peamine põhjus on siiski rahatrükk.

"See on levinud selgitus. /---/ See on nii otseselt kui üldse saab olla keskpankade soolo tulemus. Aga nüüd tavakodanikud peavad ohvreid tooma. Rahatrükk pole mitte kunagi lõppenud teisiti, kui praegu näeme. Isegi hullemalt on läinud. Arvata, et nüüd läheb teisiti, on soovmõtlemine," rääkis Ots.

Ta lisas, et kui Eesti ei oleks eurotsoonis, siis tähendaks praegune inflatsioon sisuliselt meie rahvusvaluuta devalveerimist.

"Milton Friedman ütles, et see on ainus maks, mida saab kehtestada ilma ühtegi seadust muutmata. See on ka psühholoogiline fenomen. Näeme viimastel aastatel kiiret tõusu kinnisvaras ja börsidel – spetsialistid on rääkinud, et see on inflatsioon vara hindades. See näitab, et inimesed tahtsid sellest rahast, mis neil oli käes või pangakontodel, vabaneda, kuna see raha ei olnud enam väärt seda, mis see varem oli," selgitas ta.

Ots märkis, et kui nüüd üritatakse ohjeldada tekkinud inflatsiooni sellega, et tõstetakse intresse, siis tema ei saa aru, kuidas saaks seda nii teha, kui see tuleneb energiahindade tõusust, Covidist või tarneprobleemidest.

"Seega levinud selgitused ei päde – need pole inflatsiooni põhjused. Selle põhjus on ikkagi see, et tekitati mitte millestki raha, seda kulutati nii, nagu homset ei olekski ja nüüd on tulemus käes. Ja seda suppi söövad meie ja meie lapsed," tõdes ta.

Ots kritiseeris rohepöörde läbiviimist

Tallinna börsi juht kritiseeris ka praegust rohepööret, mis tema hinnangul keskendub liialt CO2 emissiooni piiramisele ning ei ole kulude-tulude suhtes läbi kalkuleeritud.

Tema hinnangul on Euroopa Komisjoni plaan muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks "fantastika".

Ots rääkis, et näeb rohepöördes eelkõige ringmajandust ja säästlikumalt elamist. "Meil aga on siin nagu tunnelnägemine ja keskendutakse ainult CO2-le. Kui USA ja EL on lubanud muuta oma tootmise süsinikuneutraalseks," tõdes ta.

Ots ei usu ka, et Eesti suudab ellu viia lubaduse toota 2030. aastal elektrit kliimaneutraalselt.

Börsijuht leidis ka, et sellistele pööretele peaks eelnema põhjalik kasude-kahjude analüüs.

"Meie ju ise maksame selle eest. Loomulikult tasuks sellest rääkida," leidis ta.

Ots viitas ka, et on kuulnud eri seminaridel tipp-poliitikuid kinnitamas, et rohepööret ei tehta majanduse arvelt. "Aga samas öeldi, et keskklass peab püksirihma pingutama. Üks esineja ütles, et kõrge hind paneb tegutsema, kuna kõrged hinnad näitavad vajadust investeerida."