Reinsalu ütles, et Venemaa naftatoodetele, eeskätt diislikütusele ja kütteõlidele tahetakse kehtestada hinnalagi veebruari alguses.

"Arutelu on olnud, et eesmärk võiks olla veebruari alul seda teha, 5. veebruarist. Siis jõustub ka paralleelselt üldpõhimõttel üle-euroopaline sanktsioon Vene naftale ja naftatoodetele täies mahus," lausus Reinsalu.

Kuhu hinnalagi võiks tulla, on veel vara rääkida, kuid Eesti soovib, et see oleks võimalikult madalal. Samuti soovitab Eesti kärpida praegust Vene toornaftale seatud hinnalage, 60 dollarit barrelist.

"On selge, et G7 tasemel üks arbitraarne number pannakse välja ja selle üle läheb lahti arutelu, milline see number on, millega ka Euroopa Liit kaasa tuleb. Kui me kõnelesime nafta puhul 60 dollarist, siis Vene ettevõtete tulu äralõikamiseks see number on kaks korda madalam," ütles Reinsalu.

Eesti ja üldse Euroopa kütuseturgu Vene naftatoodetele lisapiirangute kehtestamine kuigivõrd ei mõjutaks.

"Varasemalt on just diisli puhul toodud Venemaad välja olulise panustajana Euroopa turule. Aga on olnud piisavalt aega kohalikel kütusemüüjatel olukorraga kohaneda, et suudetakse Vene diisel asendada. Täna turul paanikat küll märgata ei ole, et diisel peaks seetõttu otsa saama," ütles SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Suur küsimus on, mis saab Vene naftatootmisest edasi. Üks võimalus on, et tootmist kärbitakse, teisalt kaupleb Vene niinimetatud Uurali nafta praegu Aasia suunal ikka veel kasumlikult.

"Täna oli selle hind umbes 47 dollarit barrelist. Efektiivsemate tootmiskohtade puhul on öeldud, et umbkaudu 15–20 dollarit võiks olla tasuvuspiir, sellest on see hinnatase ikka veel tublisti üle," lausus Nestor.