Sotsiaaltransporti hakati Pärnumaa ühistranspordikeskuses osutama 2020. aastal. Kahel aastal saadi selle käivitamiseks toetust Euroopa sotsiaalfondist. Nüüd aga maksavad selle väga vajaliku ja paljude kasutajatega teenuse kinni kohalikud omavalitsused.

"Meie pilootprojekt, mida me kolm aastat tagasi alustasime, nägi ette, et me teenindame ainult erivajadustega inimesi, kes on suunatud sotsiaaltranspordi teenusele. Kuid meie võimekus on teenindada ka teisi inimesi, kes ei ole suunatud teenusele, vaid kes vajaksid lihtsalt nõudepõhist ühistransporditeenust," rääkis Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk.

Nõudepõhist ühistransporti tuleks osutada kohtades, kuhu pole mõtet väheste sõitjate tõttu suurt bussi liinile panna.

"Ühistransport on regionaalpoliitika üks kõige olulisemaid asju ja riik peab seda teenust võimaldama ja meie näeme perspektiivina nõudetranspordi ja sotsiaaltranspordi ühitamist. Praegu juba sõidame aastas miljon kilomeetrit 17 autoga ja teenindame 2500 klienti. See läheb Pärnumaa omavalitsustele maksma miljon eurot aastas," lausus Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk.

Kuna riik veel nõudepõhist ühistransporti ei toeta, asutatakse Pärnumaal sotsiaaltransporti. Inimesed tuuakse kodust haiglasse või mujale ja kõik on väga tänulikud.

Bussi pääseb ka ratastoolis patsient. 91-aastane Helgi võiks olla sotsiaaltranspordi kuldklient, tema on seda teenust kasutanud kümneid kordi, sest muud moodi lihtsalt ei saa hakkama. Väike omaosalus on ka, Pärnu piires on üks ots kolm eurot.

"Teenus on väga hea. Käib buss kodus, toovad alla ja pärast viivad koju. Teenus on väga hea. Praegu ma käin viis päeva siin ravil, kätele saan parafiiniravi. Aga suvel iga nädal käin suvilas, siis see tuleb iga nädal tellida," rääkis Helgi.