Kiiev jäi järjekordse Vene raketirünnaku alla
Laupäeval teatasid Kiievi võimud Venemaa korraldatud raketirünnakust pealinnale. Rünnakus kortermajale hukkus Dnipros vähemalt viis inimest ning haavatuid on vähemalt 60.
Oluline 14. jaanuaril kell 22.58:
- Rünnakus kortermajale hukkus Dnipros vähemalt viis inimest
- Jermak: Soledar on 21. sajandi Verduni lahing;
- Melitopolis kõlasid plahvatused;
- Suurbritannia saadab Ukrainasse tanke;
- Ukraina saadik: USA sõjaline abi võib tuua sõjas pöördepunkti lähemale;
- Detsembris jõudis Ukrainasse üle 300 000 elektrigeneraatori;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 530 sõdurit;
- Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa tajub ohtu Musta mere laevastikule
Rünnakus kortermajale hukkus Dnipros vähemalt viis inimest, Krõvõi Rihis üks
Rünnakus kortermajale Dnipro linnas hukkus vähemalt viis inimest, teatasid oblasti võimud. Osa ühekakorruselisest kortermajast varises rünnaku järel kokku.
Dnipropetrovski oblasti kuberneri Valentõn Reznitšenko sõnul hukkus rünnakus viis inimest ning haavatuid on vähemalt 60, nende seas 12 last.
Kuberneri sõnul käivad piirkonnas endiselt päästetööd ning kõik hoonest pääsenud on haiglasse toimetatud.
Rünnak tabas ka lähedalasuvat Krõvõi Rihi linna, kus hukkus üks inimene.
Elektri tarbimispiirangud on ületatud 11 oblastis
Ukraina riiklik võrguettevõte Ukrenergo teatas, et üle riigi kehtestatud elektri tarbimispiirangud on 11 oblastis ületatud, mistõttu rakendatakse täiendavaid piiranguid.
Energiapuudujääk püsib hoolimata sellest, et sooja ilma tõttu on energiakasutus tavapärasest madalam, märkis Ukrenergo.
"Me tuletame meelde, et see on energiataristule suunatud Venemaa raketi- ja droonirünnakute tagajärg," teatas ettevõte.
Ettevõte kutsus kõiki elanikke üles kasutama elektrit kokkuhoidlikult ja energiamahukaid seadmeid mitte korraga tööle panema.
Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et raketid tabasid Kiievi Dniprovski linnaosa. Kohalikel elanikel paluti varjuda.
Rünnaku ohvritest ei ole seni informatsiooni.
Lisaks Kiievile kõlas õhuhäire ka ka Tšerkassõ, Poltava, Sumõ ja Tšernigovi oblastis.
Harkivi linnapea Ihor Terehhov aga teatas, et Venemaa ründas laupäeva varahommikul Harkivit õhutõrjesüsteemi S-300 rakettidega. Pihta sai linna tööstuspiirkond.
Rünnaku alla jäi ka Zaporižžja. "Plahvatuste või hukkunute kohta pole veel täpsemat teavet," kirjutas Zaporižžja linnavolikogu esimees Anatoli Kurtev Telegramis.
Ukraina kubernerid teatasid laupäeval, et Venemaa väed tabasid viimase ööpäeva jooksul elamupiirkondi kaheksas Ukraina regioonis, tappes vähemalt kolm ja haavates üheksat tsiviilisikut.
Venemaa raketirünnakud tabasid Harkivis ja Lvivis olulist infrastruktuuri,
Jermak: Soledar on 21. sajandi Verduni lahing
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak kirjeldas olukorda Bahmutis ja Soledaris kui Verduni lahingut 21. sajandil, vahendas The Guardian. Kiievist tulevad teated plahvatuste kohta.
Verduni lahing oli Esimese maailmasõja pikim lahing ja tõi kaasa tohutuid kaotusi.
"Olukord on raske, isegi väga raske. See on Verduni lahing 21. sajandil. Võitlused on kestnud mitu kuud, kuid meie võitlejad suudavad oma positsioone hoida," ütles Jermak.
Jermak märkis, et venelased vabastavad vanglatest kurjategijad, kes surevad kohe, kui jõuavad rindejoonele. "Nende surnukehad jäetakse maha, neid isegi ei eemaldata, Venemaa poolel on palju inimkaotusi, palju rohkem kui meil," lausus Jermak.
"Väärtustame selgelt oma sõdurite elusid rohkem. Kuid meie ees on inimmass, mis pidevalt ründab, ründab, ründab. Soledaris toimuvad tänavalahingud, kus kumbki osapooltest linna ei kontrolli. Venelased on seal, aga nad ei kontrolli linna. Olukord on keeruline, kuid meie eesmärk on vabastada oma territooriumid, taastada täielikult Ukraina territoriaalne terviklikkus," rääkis Jermak.
Ukraina teatel on Soledaris veel 559 tsiviilisikut, keda ei õnnestunud evakueerida, nende seas on ka 15 last.
Melitopolis kõlasid plahvatused
Venemaa poolt okupeeritud Ukraina lõunaosas asuvas Melitopoli linnas kõlasid valjud plahvatused, teatas The Kyiv Independent.
Sellest teatas väljaande sõnul linnapea Ivan Fedorov.
Suurbritannia saadab Ukrainasse tanke
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak teatab ühe valitsusametniku sõnul laupäeval Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et valmistub saatma Ukrainasse Challenger 2 lahingtanke. Neli tanki saadetakse Ukrainasse kohe ja veidi hiljem veel kaheksa.
Detsembris jõudis Ukrainasse üle 300 000 elektrigeneraatori
Generaatorid toimetati Ukrainasse 2022. aasta detsembris, et hoida riiki toimimas Ukraina energiataristu vastu toimuvate Venemaa rünnakute ajal, ütles presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.
Ukraina saadik: USA sõjaline abi võib tuua sõjas pöördepunkti lähemale
USA ja teiste liitlasriikide lisaabi on väga rasketes lahingutes osaleva Ukraina sõjaväe jaoks ülioluline, ütles Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova reedel CNN-ile.
"Iga päev on võimalus pöördepunktiks ja see võime on see, mida me praegu tõesti vajame – alates lahingutankidest kuni soomusmasinateni ning õhutõrjeni, suurema tulejõuni ja lõpetades pikema tegevusraadiusega rakettidega – kõik see võib tuua pöördepunkti lähemale," ütles ta
Markarova ütles, et Ukraina on juba näidanud, et on võimeline vabastama territooriume väiksemate ressurssidega, kuid uus sõjaline abi toob kaasa rohkem edusamme lahinguväljal.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 530 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 114 660 (võrdlus eelmise päevaga + 530);
- tankid 3104 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 6173 (+6);
- lennukid 286 (+0);
- kopterid 276 (+0);
- suurtükisüsteemid 2090 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 437 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 219 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1867 (+2);
- tiibraketid 723 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4846 (+13);
- laevad / paadid 17 (+0);
- eritehnika 186 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa tajub ohtu Musta mere laevastikule
Suurbritannia kaitseministeerium teatas laupäeval oma ülevaates, et 11. jaanuaril lahkus Venemaa Novorossiiski mereväebaasist vähemalt 10-liikmeline sõjalaevade grupp.
Britid märkisid, et merele minevate laevade arvu ja iseloomu arvestades on selle eesmärk tõenäoliselt hajutada Musta mere laevastikku, et vältida Novorossiiski ähvardat võimalikku ohtu.
Brittide hinnangul ei ole ilmselt tegemist merelt korraldatava tiibraketirünnaku ettevalmistamisega. Veel ebatõenäolisemaks peavad britid sõjalaevade valmistumist dessandiks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
