Rahvastikugeograaf: Eesti rahvastikku mõjutab enim sisse- ja väljaränne

Uusima trendina suureneb Eestis nende inimeste hulk, kes eesti keelt emakeelena ei räägi, aga kes tunnetavad ennast eestlastena, ütles akadeemik, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ERR-i raadiouudistele.

Kui vaatame Eesti rahvastiku ajaloo viimast 150 aastat, siis ränne on seda kindlasti kogu aeg peamiselt mõjutanud, nentis Tammaru. "Meil on viimase 150 aasta ajaloo sees olnud hästi suured kas siis välja- või sisserändelained, mis on kujundanud Eesti rahvastiku arengu põhijoone. Eesti oma väga väikese rahvaarvuga on välissündmuste poolt palju rohkem mõjutatud kui suuremad riigid," rääkis Tammaru.

"Võib-olla magasime maha, aga juba aastal 2004, kui Eesti Euroopa Liiduga ühines, et Eestist sai kohe sisseränderiik. Et tõsi on see, et meie oma inimesed hakkasid lahkuma kasutades ära Euroopa Liidu sisest inimeste vaba liikumist, aga kohe hakkas tulema meile nii-öelda kolmandatest riikidest ehk siis Euroopa Liidu välistest riikidest rohkem inimesi. Ja meie rändesaldo kolmandate riikidega muutus juba 2004. aastal positiivseks. Lihtsalt see jäi hästi suure oma inimeste väljarände varju," rääkis Tammaru.

Eestlaste tagasiränne Eestisse on nullilähedane. "Uutest andmetest päris ei selgu, et mis meil aastal 2022 juhtus, aga kui võtame aasta- ja paaritagused andmed siis näiteks Soomega, kuhu meie oma inimesi kõige rohkem lahkus, muutus rändesaldo üsna nullilähedaseks," märkis Tammaru.

Eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osakaal Eesti rahvastikust veidi langes. "Natukene heitis sellele valgust ka äsja ilmunud rahvaloenduse andmestik. Tooksin siin välja võib-olla kaks aspekti, et üks on tõepoolest see, et eestlaste osakaal on kerges langustrendis, see ei ole küll suur, ta jääb paari protsendipunkti piiresse, aga see on märgatav. Aga mis on võib-olla selle taustal veel üks huvitav nüanss, mis tuleb välja, on eri emakeelega inimeste osakaal ja kuidas eri emakeelega inimesed ennast rahvuslikus mõttes määratlevad. Ja mida me näeme, on see, et tasapisi suureneb nende inimeste osakaal, kes määratlevad ennast rahvuselt eestlastena, kuid nende emakeel tegelikult eesti keel ei ole," sõnas Tammaru.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Indrek Kiisler

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: