Mihhail Stalnuhhinit on Keskerakonna liikmena riigikokku valitud kuuel korral. Peale erakonnast väljaheitmist püüab ta taas riigikokku pääseda, kuid juba üksikkandidaadina, sest muud võimalust polnud.

"Praeguses poliitilises maastikus ma ei näe ühtegi sellist erakonda, mis mulle sobiks. See on see suhtumine Narva sündmustesse, mis toimusid augustis ja tõenäoliselt neid tuleb veel. See on määrav. Ja samas ma nägin suurt toetust ümberringi, see on kõige normaalsem otsus," rääkis Stalnuhhin.

Stalnuhhini valimisprogramm pole veel valmis ja enne konkurente ta seda avaldama ei hakka, kuid ta väidab, et ei kavatse keskenduda vaid venekeelsele elanikkonnale.

"Minu valija on Ida-Viru elanik. See, kes saab aru, et valitsus ei suuda lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, ja eesmärgil, et inimesed sellest vähem mõtleksid, nuputab välja mingeid vaenlasi, kellega pakub võidelda. See on väga pragmaatiline inimene, minu valija," lausus Stalnuhhin.

Maakonnalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev ütles Vikerraadio saate "Uudis +" kommentaaris, et Stalnuhhini valimistulemus võimaldaks nii mõnestki sotsioloogilisest uuringust täpsemini mõõta, kui palju on Ida-Virumaal Eesti kodanikke, kelle vaated on vastuolus suurema osa Eesti ühiskonna seisukohtade ja väärtustega. Eelkõige puudutab see Nõukogude monumentide teisaldamist ja eestikeelsele õppele üleminekut.

Mihhail Stalnuhhini sõnul on tema ja ta toetajate seisukohad pigem vastuolus Eesti poliitilise ladviku vaadetega.

"Kusjuures erakonnad võivad isegi väga suured olla, aga otsustavad ladvikud, kus on umbes 100 või 200 inimest. Seda riigis, kus elab 1,3 miljonit inimest. Kui ma saan riigikokku, siis ma hakkan tegema uut erakonda. Minu teed Keskerakonnaga läksid lahku, aga tsentristlik mõttelaad on minuga endiselt. Pigem on erakonna juhtkond sellelt teelt ära keeranud," ütles Stalnuhhin.

Eelmise aasta septembris ütles Stalnuhhin ERR-ile, et ta ei näe pinnast vene erakonna tekkeks Eestis. Samuti kahtles Stalnuhhin üksikkandidaadina riigikokku kandideerimises ning pigem soovis jätkata tööd õpetajaametis.

Selleks, et üksikkandidaadina riigikokku pääseda, peab Mihhail Stalnuhhin Ida-Virumaal koguma vähemalt kvoodi jagu hääli ja pooltel valimistel on see tal varem ka õnnestunud. Kvoodi suurus oleneb valimisaktiivsusest, mis valimistest valimistesse on Ida-Virumaal kahanenud, kuid isikumandaadiga riigikokku pääseja peaks Ida-Virumaal arvestama umbes 4000 häälega.

Mihhail Stalnuhhinile on olnud kõige edukamad 2011. aasta riigikogu valimised, kui ta sai Keskerakonna teise numbrina (esinumber Lembit Kaljuvee) kandideerides 8584 häält.

Kui Keskerakond tõi Ida-Viru esinumbriks Yana Toomi, hakkas Stalnuhhini häältesaak vähenema. 2015. aastal sai Stalnuhhin 3648 häält. Eelmistel valimistel 2019. aastal oli ta samuti Toomi järel ja sai 2653 häält.

Üksikkandidaat ei ole kunagi riigikogu valimistel valituks osutunud. Lähedal oli sellele 1992. aastal "põlevkivikuningas" Väino Viilup, kes sai samuti Ida-Virumaal kandideerides 5007 häält, millest jäi aga parlamenti pääsemiseks napilt puudu.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja Narva linnavolikogu liige Mihhail Stalnuhhin heideti eelmise aasta septembris erakonnast välja, sest rääkis sotsiaalmeediasse postitatud venekeelses videos, et peab Nõukogude sõduritele pühendatud mälestusmärkide mahavõtjaid natsideks ja nimetas valitsuse liikmeid ja Kaja Kallast (RE) fašistideks.