Poliitikaekspertide sõnul vältisid parteid nimekirjasid koostades riske

Urmas Jaagant, Tõnis Saarts ja Ott Lumi.
Urmas Jaagant, Tõnis Saarts ja Ott Lumi. Autor/allikas: Siim Lõvi/Priit Mürk/ERR/Ott Lumi erakogu

Erakonnad on tänavuste riigikogu valimiste nimekirjad koostanud riske võtmata ning see on toonud kaasa ka selle, et uusi inimesi on nimekirjades vähe, leidsid ERR-i küsimustele vastates ajakirjanik Urmas Jaagant, poliitikateaduste doktor Ott Lumi ja politoloog Tõnis Saarts.

Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant nimetas tänavuste riigikogu valimiste nimekirju turvalisteks. "Teemad, mis on ühiskonnas üleval, eriti Venemaa agressioon Ukrainas, ei lase väga kergesti pilti muid arutelusid ja ka nimekiri peab seda arvestama. Need, kes mingitel teemadel võib-olla muidu oleksid tugevamad eestkõnelejad, kes võiksid pääseda pilti, oleks mõistlik ka ettepoole nihutada, aga sel korral see päris nii ei ole," rääkis Jaagant.

"Keskerakonnal ja eriti Reformierakonnal on sellised kindla peale minekud, et mõlemal erakonnal on tipus need, keda me ikka oleme harjunud nägema. Reformierakonnal on üldnimekirja esimese 30 seas ainult üks uus tulija - perearst Karmen Joller," sõnas Jaagant.

"Keskerakonna puhul samamoodi mängib samuti see rolli, et on vaja tõenäoliselt vähemate mandaatidega tagada erakonna tugevatele tegijatele pääs parlamenti. See ei soosi seda, et eespool nimekirjades mingisuguseid riske võtta," hindas Jaagant.

Erandiks pidas ta Kaido Höövelsoni, kelle panek Keskerakonna Ida-Virumaa valimisringkonda vedama on üsna riskantne samm.

Turvalise lähenemisega nimekirjades nõustub ka TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi politoloog Tõnis Saarts, kelle sõnul üritavad erakonnad panna nimekirja etteotsa neid isikuid, kes on tuntud kas üleriigiliselt või kohalikul tasandil. "Ja tuntus loomulikult loeb, see on varasematel valimistel andnud kaalu, aga parteid on muidugi valinud erinevad strateegiad," lausus Saarts.

Nii Jaagant kui ka Ott Lumi ütlesid, et Reformierakonna puhul soovis selle partei ridades kandideerida üsna palju inimesi ja erakonnal oli pigem küsimus, kuidas inimestele pakkida soovitud kohtasid.

Sotsid on pannud oma tuntud poliitikud pigem nimekirja lõppu

Urmas Jaaganti sõnul on sotsid pannud kandidaadid, kellelt oodatakse isiku- või ringkonnamandaati nimekirja lõppu, et hoida kompensatsioonimandaadi kohti nendele, keda võiks olla tarvis sisse aidata parlamenti.

Saarts lisas, et erinevatel valimistel on see töötanud sotside jaoks erineval viisil. "Ma eriti ei usu, et see, millises järjekorras on isikud nimekirjas on nüüd põhiline faktor, mis mõjutab erakonna valimistulemust," lausus Saarts.

Jaaganti sõnul hakkab sotside nimekirjast veel silma, et see on üsna esimees Lauri Läänemetsa nägu. "Sellised inimesed on eespool, keda võiks pidada Läänemetsa poolt soositud inimesteks," ütles Jaagant. Keskerakonna ja Reformierakonna nimekirjades tema sõnul sellist tendentsi niipalju märgata ei ole.

Lumi sõnul vedas Sotsiaaldemokraatidel, et nende ridades nõustusid pärast pikka kahtlemist kandideerima nimekad poliitikud, nagu näiteks Marina Kaljurand ja Raimond Kaljulaid. "See, et nad need inimesed said kandideerima on kindlasti sotside puhul väga suur võit. Nende puhul me ju räägime tulemusest viie kuni kümne koha vahel," ütles Lumi.

Eesti 200 nimekiri on üle ootuste tugev

Nii Saarts kui ka Jaagant ütlesid, et kuigi avalikkuses ei olnud suuri ootusi Eesti 200 nimekirjale, on erakond välja tulnud oluliselt tugevama nimekirjaga.

"Nad on viimastel hetkedel saanud päris palju nimekat lisa endale," ütles Jaagant.

Saarts tõdes siiski, et Eesti 200 nimekirjas ei ole ja ei saagi olla nii palju tuntud isikud nagu vanade erakondade nimekirjas. "Vanade erakondade organisatsioon on oluliselt suurem ja paremini sisse töötatud, neil on pikem poliitiline kogemus. Me ei saa eeldada seda, et Eesti 200 nimekiri on sama tugev kui näiteks Reformierakonna oma. Kui sa ei ole kunagi valitsuses olnud, siis sa ei saagi eeldada, et need inimesed oleksid nii tuttavad avalikkusele," kommenteeris Saarts.

Eesti 200 ja Parempoolsete mõju Isamaa valimisnimekirjadele

ERR küsis, kas Parempoolsed ja Eesti 200, kelle ridadest võib leida kandideerimast endisi Isamaa liikmeid on kuidagi mõjutanud või nõrgendanud Isamaa nimekirja tugevust.

Saarts nii ei arva. "Ma ei ütleks, et Isamaa nimekiri oleks nüüd oluliselt nõrgem. Aga võimalik, et mõnedes ringkondades Isamaal oleks mõnevõrra paremad šansid saada veidikene rohkem hääli, kui Parempoolsed oleks pardale jäänud, aga seda on raske hinnata seda, seda näitab valimistulemus," sõnas Saarts.

Urmas Jaaganti sõnul on Isamaa nimekiri selle võrra nõrgem, et nad on kaotanud üsna palju oma inimesi nii Parempoolsetele kui ka mõned tugevad inimesed on sootuks loobunud kandideerimast. "Samas on neil lisandunud erakonna praeguse poliitika suuna toetajaid," lisas ta.

Jaaganti jaoks oli üllatav, et Parempoolsed said täisnimekirja kokku.

Uute nimede osakaal nimekirjades on väiksem

Tõnis Saarts märkis, et kõikidel erakondadel ei olegi võtta väga tuntud isikuid kõikidesse ringkondadesse. "Eeldada, et iga erakond suudab välja käia igas ringkonnas 10-20 nime, keda kõik üleriigiliselt tunnevad, siis meil peaks olema tõesti ainult üks erakond. Ma ei kujuta ette, kuidas see oleks võimalik," sõnas Saarts.

Urmas Jaaganti sõnul on tegemist laiema ja süveneva probleemiga. "Erakondadel ei ole lihtne leida inimesi, kes oleks nõus seda kampaaniat läbi tegema. Ma ei tea, kas nad arvavad, et nad ei saa sellest protsessist nii palju tagasi. Kas põhjuseks on palk või võimalus oma ideid päriselt ellu viia," kommenteeris Jaagant.

"Eks inimestel on ka teadmisi järjest rohkem sellest, mismoodi asi tegelikult riigikogus käib ja kui palju on seal võimalus oma teemadega esile tõusta ja kui palju peab jälgima partei distsipliini," lisas ta.

Küll on aga Jaaganti sõnul näha, et riigikaitsega seotud inimeste soov riigikokku kandideerida on kasvanud.

Ott Lumi aga täheldas, et uute inimeste nimekirjadesse paigutamisega paistis silma Isamaa. Eesti 200 puhul paistab aga tema sõnul silma, et seal on nii teiste erakondade endisi liikmeid ja ka parteituid.

Ida-Virumaa nimekirjadega olid erakonnad jännis

Üks omapärane valimisringkond on Ida-Virumaa, kus ekspertide sõnul on erakondadel nimekirjade koostamisega olnud parajalt peamurdmist. Näiteks Keskerakond, kes traditsiooniliselt on Ida-Virumaal tugev olnud, on pannud sealse nimekirja etteotsa Kaido Höövelsoni, kes kohalikku elanikku niivõrd ei kõneta.

Tõnis Saartsi sõnul on Keskerakonna positsioonid Ida-Virumaal juba aastaid nõrgenenud.

"Seda oli näha ka viimastel kohalikel valimistel. Nii et jah, see on uus nähtus Ida-Virumaal, et ka Keskerakonnal on raskusi oma nimekirja kokkusaamisega seal ja ka atraktiivsete esinumbrite leidmisega," sõnas Saarts.

Seda on tema sõnul põhjustanud tülid partei sees ja kohalikus parteiorganisatsioonis, mitte aga see, et Keskerakond venekeelset valijat ei kõnetaks.

Seda, et Ida-Virumaa on näiteks Reformierakonna ja Isamaa jaoks eriti keeruline, on Saartsi sõnul näha olnud juba aastaid. "See ongi keeruline ringkond tänu oma demograafilisele omapärale," märkis ta.

Urmas Jaagant jagas seda seisukohta ja lisas, et selles saavad erakonnad vaid iseennast süüdistada. "Sinna ei ole eriti palju panustatud, et seal selliseid tugevaid nimesid üles ehitada. Iseküsimus on kui palju selleks üldse võimalusi on, sest see on kindlasti olnud keeruline piirkond peaaegu kõikide erakondade jaoks," ütles Jaagant.

Kas inimene valib erakonda või kandidaati?

Saartsi sõnul on Eestis riigikogu valimised pigem erakonnapõhised ja isikukesksed on kohalike omavalitsuste ja europarlamendi valimised.

"Ja valimissüsteem riigikogu valimistel ka soosib pigem seda, et inimesed hääletavad erakondade järgi," lisas Saarts.

Jaagant ütles samuti, et erakonna bränd mängib rohkem rolli. "Sest nagu öeldud, siis julgeoleku teema on selline, mis on päris kõvasti kinnitunud ühe või paari erakonna kuvandi külge.Seal võib-olla mängivad isikud väiksemat rolli," rääkis Jaagant.

Samas on Jaaganti sõnul näha ka seda, et erakonnad panustavad tugevatele isikutele. "Nimekirjade tippudest on ka näha, et seda ei ole keegi erakondadest ära unustanud. Esikolmikus me näeme valdavalt juba vanu, tuttavaid nimesid, kes on väga tugevad poliitikud ja kes nendele, kes valima lähevad, peaks midagi ikka ütlema," kommenteeris Jaagant.

Ott Lumi sõnul on isikufaktorile suuremat tähelepanu pööranud Eesti 200. "Neil on selline uue jõu efekt. Me võime nende puhul kindlasti näha seda, et võrdlemisi tundmatud noored inimesed saavad seekord üllatuslikult palju hääli," prognoosis Lumi.

Isikute valimise peale on Lumi sõnul panustanud ka Isamaa, seevastu Reformierakond ja EKRE on brändipõhised.

Samal arvamusel oli ka Jaagant. "EKRE bränd on nii tugev, et kandidaatide isikud võivad mängida vähem rolli kui teistel erakondadel. Samas möödunud kohalikel valimistel samasugune lootus suurt tulemust ei andnud. Aga kampaania tuleb kindlasti tugevam, sest riigi rahastus on olnud senise 19 mandaadi pealt neli aastat väga korralik. Esinumbrid ringkondades on kõik tuntud tegijad," kommenteeris Jaagant.

Ott Lumi rääkis, et Keskerakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid on pööranud erilist tähelepanu ka naiste positsioonidele valimisnimekirjades. "Seda on näha küll, et ekstra on pingutatud naiste toomisega poliitikasse," sõnas Lumi.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: