Eesti Energia plaanib aherainest ehitatud konstruktsioonidele päikeseparke
Eesti Energia otsib võimalusi, kuidas põlevkivikaevanduse alasid senisest efektiivsemalt kasutusele võtta. Ühe võimalusena hakatakse põlevkivist eraldatud aherainest ehitatud tarinditele rajama päikeseparke.
Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni esimene ja seni ainus kaevandusala päikesepark valmis neli aastat tagasi Kohtla-Nõmme lähistel. Kui Laaskõrve päikesepark rajati vanale kaevandusalale, siis eeloleval kevadel hakatakse päikeseparki püstitama tegutseva, eelmisel aastal 50. aastapäeva tähistanud Estonia kaevanduse territooriumile.
"Selle päikesepargi teeb ainulaadseks see, et siia alla on ehitatud alustarind, mis on täpselt õige kallakuga, sellega me minimeerime päikesepaneelide varjutusest tulenevat toodangulangust," ütles Enefit Greeni taastuvenergia projektijuht Elise Johanna Lill.
Olemasoleva alustarindi lähistele ehitatakse juba teisegi päikesepargi alust. Eesti Energia jaoks on oluline leida aherainele kasutus, sest vastasel juhul peavad nad maksma põlevkivitootmise kõrvalsaaduse mägedesse ladestamise eest keskkonnatasu.
"Enefit Greeni eesmärk on kasutada päikeseparkide rajamiseks selliseid maid, mis on väheväärtuslikud. Uus park kannab kaht keskkonnaeesmärki: kõigepealt saab kasutada aherainet ehitusmaterjalina ja teiseks saame me siin toota rohelist elektrienergiat, mida saab kaevanduses kasutada," rääkis Lill.
Rajatavast päikesepargist saadava elektrienergia põhikasutajaks saab Estonia kaevandus.
"Sel perioodil, kus me maksimaalselt suudame enda vajadusi katta, kasutame jaama ära. Ja nende võrgu tipukoormuste ajal, kus on vaja välja müüa ja me ise kasutame vähem, loomulikult müüme võrku," kirjeldas Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.
Järgmise aasta alguses valmiv Estonia kaevanduse kolmemegavatise võimsusega päikesepark läheb maksma 2,7 miljonit eurot.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"