Kuigi üleeuroopaline pankadevaheline baasintressimäär euribor on kerkinud ning inimeste laenud muutunud sellega kallimaks, pole Swedbankis näha, et klientidel oleks tekkinud makseraskused ning veel vähem on põhjust rääkida paanikast, ütles Lepp.

"Praegu on kõik väga rahulik. Kui tööpuudust ei ole, siis inimesed teenindavad oma kohustused ära. Seetõttu mingist paanikast ei tahaks praegu üldse rääkida. Meil ei ole isegi maksepuhkuse avaldusi tulnud. Seda täna ei ole – ei ole viivistesse jäänud kliente, kellel on üle tähtaja maksed. Ei ole ka maksepuhkusi taotletud. Selles mõttes on korras. Küll on aga näha et uute laenude taotlusi on kuu-pooleteise ajal olnud vähem. Kolleegid ütlesid, et sel nädalal on mingi aktiviseerumine toimunud," lausus Lepp.

Kinnisvaraturul pole samuti muutused tegelikkuses nii suured ega hindade langus nii nähtav, nagu viimasel ajal on moes rääkida, nentis Lepp. Küll võivad loodetud kasumist ilma jääda need arendajad, kes laenuraha toel hooneid on püsti pannud.

"Kui ma vaatan, siis Skandinaavias on hinnad ka päriselt langenud – kümme protsenti on langenud ja räägitakse, et äkki 20 tuleb ära. Ja isegi siis vaatad, et kus kinnisvara hind on ajaloolises võrdluses – me oleme ikkagi ainult ühe aasta taguses ajas – kas see on siis nii suur probleem, kui väike korrektsioon tuleb? Küll on suur küsimus neile, kes kinnisvara on arendanud, et mis hinnaga nad seda teinud on. Kui hinnad alla tulevad, jääb kellelgi ainult töötegemise rõõm või väike miinus. Need, kes on finantseerinud end võõra rahaga, neil on intressikulud üles läinud ja see on kindlasti keeruline olukord," rääkis Lepp.

Lepa sõnul jälgitakse kindlasti kodulaenu andes, et kas laenutaotleja ei kipu ostetava väärtust üle hindama.

"Need on ikkagi need tagatised, millega me opereerime ja me ei taha kunagi sinna punkti jõuda, et me peame kliendiga tagatise väärtusest rääkima negatiivses kontsektis, et on mingi probleemid, aga me peame selleks valmis olema. Kui meile tundub, et hind pole adekvaatne, siis me ka ei finantseeri. Aga neid kortereid, (mille ruutmeetri hind on 4000 kuni 5000 eurot) on tehingute arvust ainult väike osa. Suuri ja erilisi kortereid kiputakse üle tähtsustama. Suurem osa tehinguid tehakse kasutatud korteritega," lausus ta.

Palgasurve on endiselt tugev

Kuivõrd töötus pole tegelikkuses väga palju Eestis kasvanud, avaldab see mõju ka juba pikka aega püsinud palgasurvele, nentis Lepp.

"Palgasurve on kindlasti tugev. Meil on endiselt suur hõivatute arv. Töötute arv on küll natuke üles läinud, oleme 50 000 kandis, sügisega võrreldes on 5000 ehk juurde tulnud. Aga need on väikesed numbrid – meil on ikkagi üle 600 000 inimese tööl. Tööandja jaoks tuleb leevendus ainult siis, kui tööturule tekib rohkem inimesi, kes liiguvad. Täna seda veel suures massis ei ole, mis tähendab, et palgasurve on reaalne. Küsimus on selles, kuidas tööandjad sellega toime tulevad," ütles ta.

Muret valmistab mõnes töötleva tööstuse sektoris toimuv, näiteks metsatööstuses, märkis Lepp.

"Meie ekspordis on väga suur osa töötleval tööstusel ja me peame seda hoidma. Seal on alamtaskud, näiteks puidutööstus, mis haakub metsandusega ja kuidas me kohtleme üht oma suurimat vara. Ja seal oli langus, novembri (ekspordi) numbrid olid miinus 12 protsenti tööstustoodangu mahult. Puidusektor oli seal 22 protsenti langust aastaga. Tootjad peavad kohanduma väiksema mahuga, mis tähendab, et seal töötab vähem inimesi, nii et mingi lumepall seal vaikselt veereb," lausus Lepp.