Lubatud riigiabi võimaldab laevandusettevõttetel taotleda sotsiaal- ja tulumaksu osalist tagasimaksmist. Tööjõukulude hüvitamine võrdsustab Eesti reisilaevade konkurentsivõime lähiriikidega, kus juba toetatakse maksusoodustusega oma laevandust.

"Kui Soome-Rootsi maksavad tagasi kõik tööjõumaksud tööandjale, siis Läti rakendas maksu kuni pooleteiskordselt miinimumpalgalt lihtöölistele kahepoolekordselt miinimumpalgalt, siis ohvitseridele või laeva juhtkonnaliikmetele, täpselt samasugune süsteem luuakase nüüd ka Eestis. See hoiab ära täiendavaid koondamisi," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Eeldatavalt makstakse sel aastal tööjõukulude hüvitamiseks toetust kuni 3,7 miljoni eurot. Järgneval kahel aastal võib toetus küündida umbes 8 miljoni euroni aastas. Tallinki reisjate arv kahanes koroonakriisi kõrgajal, teises kvartalis, möödunud aasta sama ajaga võrreldes vaid 15 protsendile. Seetõttu sektori aitamiseks maksusoodustustest ei piisa.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on reisilaevade liikluse puhul see vaid üks osa toetusest. "Me oleme vabastanud veeteede tasudest laevad ja arutamise all on ka muud toetused," rääkis Aas. Kuid nende osas praegu otsuseid pole. 

Tallink andis Töötukassale teatada, et detsembis on kavas koondada 400 töökohta eelkõige Tallinki hotellidest. Läbirääkimistel meremeeste ametiühinguga otsustas Tallink, et koondamisele läheb tuhakond laevapere töökohta.

"Tuhat kohta siis teenindava personali hulgas ja 150 töökohta tehnilise hulgast. See on hetkel olusid arvestades selline keskmine stsenaarium, sest must stsenaarium, mida on ka põgusalt arutatud, on võib-olla nii, et sõidavad ainult kaubalaevad. Ja sel juhul kõik suured reislaevad seisavad, kui koroonapiirangud riikide vahel jätkuvalt hullemaks lähevad, kui nad täna on," ütles Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember.

Lemberi sõnul oleks toetusemeetmetest parem lahendus see, kui riigid suudaksid kokkulepetega taastada laevaliikluse Läänemerel.