Pärast koroonakevadet 2020, mil kogu elu tardus nagu Okasroosikese muinasjutus, tabas kinnisvaraturgu eriti vilgas periood, mis kestis kaks aastat. Tipp oli möödunud suvel. Seejärel hakkas nõudlus kahanema ja inimeste huvi kinnisvaralaenu võtta ja kodu osta kahanes aasta lõpus märkimisväärselt. Näiteks kui veel aasta tagasi taotles Swedbankist kodulaenu umbes tuhat inimest nädalas, siis nüüd kaks korda vähem.

"Aasta esimesed kolm nädalat ja ka eelmise aasta lõpus on olnud veidi rahulikum. Viimane nädal on näidanud veidi tõusu ja liigume nüüd selles suunas, et nädalas taotlusi tuleb kuskil 500 ringis. Praegune rahulikum aeg on tõesti rahulik," ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

"Eks on jäetud ostmata kõike. Nii järelturul kui ka uusi kortereid. Oodatakse seda, kas hinnatase võib veel soodsamaks minna või mitte," nentis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Andres Teder.

Ainuüksi Tallinnas tehti möödunud aasta tippajal üle tuhande kinnisvaratehingu kuus. Viimases kvartalis langes tehingute arv 600-ni. Detsembris müügiaktiivsus pisut kasvas, ent see on aasta viimasel kuul tavapärane, sest varem paberil maha müüdud uusarenduste korterid said valmis ja anti ostjatele võlaõiguslepingutega üle.

Küll aga müüdi esimest korda pealinna kinnisvara ajaloos uusi kortereid rohkem kui järelturu omi.

Võrreldes viimase aasta müügibuumile eelnenud ajaga võtsid inimesed kodulaenu viiendiku võrra vähem. Ja põhjus pole see, et kinnisvara varasemast enam ilma laenuta ostetaks.

"Tegelikult on see osakaal kinnisvaras, mida ostetakse laenuga, veidikene kerkinud. See tuli just möödunud aastatel veidike allapoole, aga nüüd on pikaajalise keskmise juurde tagasi tulnud," lausus Eesti Panga ökonomist Gaili Grüning.

Ka tehinguhinnad on hakanud langema, kohati koguni viiendiku võrra. Kes on valmis hinnas vastu tulema, müüb korteri kiiremini maha, muidu aga on müügiajad pikenenud varasemalt paarilt päevalt paari kuuni. Ja ostjal on aega oma otsust rahulikult kaaluda.

"Rohkem näeb tehinguid, kus eksperthinnangus toodud turuväärtus on kõrgem kui kokkulepitud müügihind," ütles Pärgma.

"Eelmise aasta hinnatõusu algus oli väga kiire. Me tegelikult oleme lihtsalt tasandanud ära selle kiire hinnatõusu, me tegelikult ei ole kukkunud veel kevadisest hinnatasemest allapoolegi," lausus Teder.

Inimeste kindlustunnet mõjutab nii majanduskeskkond kui ka üha kerkiv euribor, mis võib suveks saavutada 3,5-protsendise tiputaseme. Pankade laenumarginaalid, mis sellele lisanduvad, langenud ei ole.