Oluline pühapäeval kell 19.15:

- Hersonis hukkus rünnakus kolm inimest

- Venelaste väitel tappis Ukraina rakett neli inimest

- Ukraina soovib saada kaugrakette ja ka hävitajaid;

- Venemaa rünnakutes Donetski oblastis hukkus neli tsiviilisikut;

- Rheinmetall: oleme valmis tõstma laskemoona tootmist;

 - Tšehhi uus president läheb Ukrainasse;

- Ukraina kehtestas Vene ja Valgevene ettevõtetele täiendavalt sanktsioone;

- Suurbritannia kaitseministeerium: plaanitav militaarõpe Vene koolides tõstab esile sõjaõhustiku loomist riigis;

- ISW: Vene armee asendab Bahmutis kurnatud Wagneri väed;

- Scholz: Putiniga tuleb rääkida;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit;

- Politico: USA sõjaväelased kutsuvad üles Ukrainale F-16 hävitajaid andma

Hersonis hukkus rünnakus kolm inimest

Kolm inimest hukkus ja kuus sai vigastada, kui Venemaa korraldas pühapäeval rünnaku Hersoni linnale, teatasid kohalikud võimud.

Hersoni piirkondlik sõjaline juhtkond teatas oma Telegrami kanalil, et Vene vägede sihtmärgiks oli haigla, kool, bussijaam, postkontor, pank ja elumajad. Kanali teatel oli ohvreid kaheksa, neist kolm hukkus.

Ukraina ei ole suutnud tagada Hersoni linna täielikku kaitset pärast selle vabastamist novembris, kuna Vene väed asuvad üle Dnipro jõe.

Venelaste väitel tappis Ukraina rakett neli inimest

Neli inimest hukkus ja viis sai vigastada, kui Ukraina väed ründasid Melitopoli piirkonnas asuvat silda, teatas Vene pool. Reutersi ajakirjanikud ei ole rünnakule sõltumatut kinnitust veel saanud.

Okupeeritud Zaporižžja regiooni Venemaa poolt ametisse pandud juht Jevgeni Balitski kirjutas Telegramis, et HIMARS-i rakett tabas Molotšna jõel olevat raudteesilda, mida parajasti remonditi.

"Esialgsetel andmetel hukkus tabamuse tõttu neli inimest raudteebrigaadist ja viis sai vigastada, neile antakse vajalikku arstiabi," lausus ta.

Ukraina soovib saada kaugrakette ja ka hävitajaid

ATACMS-i tarnimise toetajate sõnul on rakette vaja, sest praegu ei suuda Ukraina väed tabada sihtmärke rindejoonest eriti palju kaugemal. See põhjustab nende sõnul paljude ukrainlaste surma ja muudab Ukraina jaoks väga keeruliseks Vene vägede väljasaatmise, vahendas The Kyiv Independent.

Ukrainas praegu kasutatavate HIMARS-rakettide lennuulatus on 80 kilomeetrit ja need ei jõua paljudele Venemaa poolt okupeeritud aladele. USA on seni keeldunud tarnimast ATACMS-i rakette, mille lennuulatus on 300 kilomeetrit, ja GLSDB rakette, mis suudavad lennata 150 kilomeetrit.

Ukraina taotleb läänest kaht eskadrilli hävitajaid kaheteistkümne lennukiga, nii ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat Hispaania ajalehele El País.

Ukraina soovide tabeli tipus on Ameerika hävitaja F16, kuid Ihnati sõnul tunnevad nad huvi ka prantslaste Rafale ja rootslaste Jas Gripeni vastu. Rootsi valitsus on esialgu selle taotluse tagasi lükanud.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas pühapäeva hommikul, et Ukraina väed tõrjusid Donetski ja Luganski oblastis tagasi 16 Venemaa rünnakut.

Seda, et Kiiev ja tema lääneliitlased peavad kiirkõnelusi võimaluse üle varustada Ukrainat kaugmaarakettide ja sõjalennukitega ütles ka Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, vahendas The Guardian AP-d.

Podoljak ütles, et Ukraina toetajad läänes mõistavad, kuidas sõda areneb ja näevad vajadust varustada Ukrainat lennukitega, mis suudaksid anda kaitset soomustatud lahingumasinatele ja tankidele, mida on Ukrainale lubanud anda Saksamaa ja USA.

Politico: USA sõjaväelased kutsuvad üles Ukrainale F-16 hävitajaid andma

Väljaande Politico andmetel kutsuvad USA sõjaväe ametnikud Pentagoni üles andma Ukrainale F-16 hävituslennukeid.

"Ma arvan, et me ei ole selle vastu," ütles üks Pentagoni kõrge ametnik Politicole.

Anonüümseks jääda soovinud allikas ütles väljaandele, et lõplikku otsust pole tehtud.

Valge maja asejulgeolekunõunik Jon Finer ütles MSNBC-le, et USA arutab hävitajate saatmist väga ettevaatlikult koos Ukraina ja liitlastega.

"Me ei ole ühegi kindla relvasüsteemi andmist välistanud," ütles Finer.

Venemaa rünnakutes Donetski oblastis hukkus neli tsiviilisikut

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas, et Venemaa rünnakutes Donetski oblastis hukkus viimase 24 tunni jooksul neli tsiviilisikut ja sai haavata 17 inimest.

Ukraina peaprokuratuur teatas 28. jaanuaril, et Venemaa sõjavägi on alates 24. veebruarist Ukrainas toime pannud 66 743 sõjakuritegu ja agressioonikuritegu.

Ukraina kehtestas Vene ja Valgevene ettevõtetele täiendavalt sanktsioone

Ukraina kehtestas sanktsioonid 182 Venemaa ja Valgevene ettevõtte ning kolme isiku suhtes, vahendas The Guardian.

"Nende varad Ukrainas on blokeeritud, nende vara kasutatakse meie kaitseks," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski videopöördumises.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu avaldatud nimekirja kohaselt tegelevad sanktsiooni alla sattunud ettevõtted peamiselt kaubaveo, sõidukiliisingu ja kemikaalide tootmisega.

Nimekirja kuuluvad Venemaa kaaliumväetise tootja ja eksportija Uralkali, Valgevene riigi kaaliumkloriidi tootja Belaruskali, Valgevene Raudtee, samuti Venemaa VTB-Leasing ja Gazprombank Leasing, mis mõlemad tegelevad transpordiliisinguga.

Ukraina on alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse eelmise aasta veebruaris sanktsioneerinud sadu Venemaa ja Valgevene üksikisikuid ja ettevõtteid.

Tšehhi uus president läheb Ukrainasse

Just Tšehhi uueks presidendiks valitud Petr Pavel ja Slovakkia president Zuzana Caputova plaanivad ühist visiiti Ukrainasse, vahendas The Kyiv Indpendent Tšehh TV kanalit CT24.

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov kohtub järgmise nädala alguses USA uue Moskva suursaadiku Lynne Tracyga, teatas Vene uudisteagentuur RIA.

Suurbritannia kaitseministeerium: plaanitav militaarõpe Vene koolides tõstab esile sõjaõhustiku loomist riigis

Suurbritannia kaitseministeerium kirjutas oma igapäevases sotsiaalmeediapostituses, et viimastel nädalatel on Venemaa haridusministeerium andnud üksikasjalikumalt teavet varem välja kuulutatud plaani kohta lisada sõjaline algõpe Venemaa keskkooli õppekavasse.

Britis vahendasid, et kursus nimega "Elu ohutuse põhitõed" hõlmab endas AK-seeria ründerelvade ja käsigranaatide, sõjaväeõppuste ja au andmise ning isikukaitsevahendite kasutamise koolitust.

Tunnid muutuvad kohustuslikuks alates 1. septembrist 2023. Lisaks kuulutas Teadus- ja kõrgharidusministeerium 2022. aasta detsembris välja üliõpilastele mõeldud sõjalise väljaõppe algteadmiste programmi.

"Algatused tõstavad esile sõjaaegse Venemaa üha militariseeruva õhkkonna ning ühtlasi (tõenäoliselt tahtliku) Nõukogude Liidu esilekutsumise: sarnane koolitus oli koolides kohustuslik kuni 1993. aastani," kirjutas Suurbritannia kaitseministeerium.

ISW: Vene armee asendab Bahmutis kurnatud Wagneri väed

Mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutas, et Vene regulaararmee väed vahetavad tõenäoliselt välja kurnatud palgasõdurite rühmituse Wagner üksused, et jätkata pealetungi Donetski oblastis Bahmutis.

20. jaanuaril postitatud lahingumaterjalid näitavad, et Vene õhudessantväed tegutsevad Bahmuti ümbruses, mis oli varem peaaegu eranditult Wagneri pädevuses.

Scholz: Putiniga tuleb rääkida

Saksa väljaandes Tagesspiegel ilmus intervjuu Saksa kantsleri Olaf Scholziga, kus ta ütles, et tahab Venemaa presidendi Vladimir Putiniga edasi rääkida.

"Ma räägin uuesti ka Putiniga, sest on vaja omavahel rääkida," ütles kantsler ja lisas, et Putini ülesanne on väed Ukrainast välja tuua ja see "kohutav ja mõttetu sõda" lõpetada.

Samuti ütles Scholz, et Saksamaa ei luba sõda Venemaa ja NATO vahel.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 650 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 126 160 (võrdlus eelmise päevaga +650);

- tankid 3197 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 6366 (+22);

- lennukid 293 (+0);

- kopterid 284 (+0);

- suurtükisüsteemid 2195 (+7);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 453 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 221 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1947 (+0);

- tiibraketid 796 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5037 (+10);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 199 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Rheinmetall: oleme valmis tõstma laskemoona tootmist

Saksa relvatootja Rheinmetall on valmis oluliselt suurendama tanki- ja suurtükilaskemoona tootmist, et rahuldada suurt Ukraina ja lääneriikide nõudlust selle järele, vahendas Reuters.

Ettevõtte tegevjuht Armin Papperger ütles, et Rheinmetall võib alustada ka mitmete HIMARS-raketiheitjate tootmist Saksamaal.

Papperger märkis, et Rheinmetall suudab toota 240 000 Leopard 2 tankimürsku aastas.

Algaval nädalal kohtuvad Saksamaa kaitsetööstuse juhid kaitseminister Boris Pistoriusega, et arutada relvahangete kiirendamist ja laskemoona tarnete suurendamist.