Kandidaatidega küsitlus: Reformierakond juhib, Isamaa toetus veidi kasvas

Nädalases võrdluses muutus rohkem kui protsendipunkti ainsana Isamaa toetus.
Nädalases võrdluses muutus rohkem kui protsendipunkti ainsana Isamaa toetus. Autor/allikas: Raigo Pajula, kollaaž: JJ Oidermaa

ERR-i tellitud ja Kantar Emori korraldatud kandidaatide nimedega iganädalane küsitlus andis neli nädalat enne valimispäeva parima tulemuse Reformierakonnale, millele järgnesid EKRE ja Keskerakond. Nädalases võrdluses õnnestus Isamaal veidi toetust kasvatada.

Kantar Emor andis igas valimisringkonnas vastajatele ette seal kandideerivate erakondade kolm esimest kandidaati, kellest vastaja valis välja ühe. Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul võtavad kolm esimest nime keskmiselt 80 protsenti nimekirja häältest ehk see on piisav üldistuste tegemiseks.

Võrreldes esimese konkreetsete kandidaatide nimedega küsitlusega suuri muutusi nädalaga toimunud pole ehk muutused jäid statistilise vea piiresse, v.a Isamaa, mille reiting kasvas veidi enam.

Reformierakonda toetas 31,3 protsenti (nädal varem 31,4 protsenti), mis andis neile kindla esikoha.

Teisel kohal oli kandidaatide nimedega küsitluses EKRE 18,6 protsendiga, mis oli täpselt sama suur toetus kui nädal varem.

Kolmandal kohal olevat Keskerakonda toetas 16,8 protsenti (nädal varem 16,4 protsenti).

Eesti 200 toetus oli nimedega küsitluses 12,2 protsenti (nädal varem 11,9 protsenti).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonda toetas 8,1 protsenti, mis oli täpselt samasugune tulemus kui nädala eest.

Nädalases võrdluses muutus rohkem kui protsendipunkti ainsana Isamaa toetus. Värskes kandidaatide nimedega küsitluses toetas neid 6,7 protsenti, nädal varem oli nende toetusnumber 5,3 protsenti.

Aivar Voog ütles ETV hommikusaates küsitluse tulemusi selgitades, et tegureid, mis võivad toetust veel allesjäänud kampaania ajal mõjutada, on teise positsiooni pärast võitleval Keskerakonnal rohkem kui EKRE-l, kes on oma nišis üksi.

"Keskerakonna positsioon sõltub nende valijate motivatsioonist," mainis Voog. Küsimus on tema sõnul, kui suur on mitte-eestlaste valimisaktiivsus, sellest sõltub Keskerakonna mandaatide arv.

Ajalooliselt on enne riigikogu valimisi mõne nädala jooksul suuri muutusi erakondade toetuse järjestuses küll toimunud, kuid praegu sellist dünaamikat veel näha pole, ütles Voog.

Valimiskünnise alla jäävad küsitluse järgi Parempoolsed 2,3 ja Rohelised 1,9 protsendiga. Üksikkandidaate ja teisi väikeparteisid toetas 2,1 protsenti.

Teoreetiline mandaatide jaotus

Kantar Emor arvutas nende toetusnumbrite põhjal ka erakondade mandaatide jaotuse riigikogus: Reformierakond 37 kohta, EKRE 20 kohta, Keskerakond 18 kohta, Eesti 200 13 kohta, SDE seitse kohta ja Isamaa kuus kohta.

Samas peab arvestama, et nelja nädalaga võivad toetusnumbrid veel oluliselt muutuda. Näiteks nelja aasta eest toimunud valimistel olid neli nädalat enne valimispäeva Reformierakonna ja Keskerakonna toetusnumbrid sisuliselt võrdsed, kuid valimistel oli Reformierakonna edu kindel (29 versus 23 protsenti).

Traditsiooniline brändi-küsitlus

Emor tegi kandidaatide nimedega küsitluse kõrvale ka traditsioonilise küsitluse, kus palus vastajatel öelda vaid erakonna nime, keda nad valiksid.

Selles küsitluses toetas Reformierakonda 30,3 protsenti, EKRE-t 19,3, Keskerakonda 16,4, Eesti 200 13,1 protsenti.

SDE toetus traditsioonilises ja n-ö erakonna brändi populaarsust mõõtvas küsitluses oli 8,3, Isamaal 7,0, Rohelistel 2,4 ja Parempoolsetel 1,6 protsenti.

Ehk kahte küsitlust võrreldes tõstsid nimede lisamine veidi Reformierakonna, Keskerakonna ja Parempoolsete toetust. EKRE-l, Eesti 200-l ja Rohelistel olid erakonna brändid veidi populaarsemad kui kandidaadid. SDE ja Isamaa puhul sisuliselt võrdsed.

Kolme koalitsiooniparteid (Reformierakond, Isamaa, SDE) toetas ligi 46 protsenti (nädal varem 45 protsenti), opositsioonierakondi 35 protsenti (eelmises küsitluses samuti 35 protsenti).

Poliitikamaastiku liberaalne tiib (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogus kolme peale toetust ligi 52 protsenti (nädala eest samuti 52 protsenti) ja konservatiivsem (EKRE, Isamaa ja tinglikult ka Keskerakond) 42 protsenti (eelmises küsitluses 41 protsenti).

Toetused vastajagruppides

Eestlastest vastajate seas oli esikohal Reformierakond 35 protsendiga (eelmisel korral 38 protsenti). Teisel kohal oli EKRE 22 protsendiga (eelmisel korral 21 protsenti) ja kolmandal Eesti 200 13 protsendiga (eelmisel korral 13). SDE toetus oli eestlaste seas üheksa, Isamaal ja Keskerakonnal võrdselt kaheksa protsenti. Rohelisi ja Parempoolseid toetas eestlastest valijatest kaks protsenti.

Muust rahvusest valijate seas oli esikohal Keskerakond 48 protsendiga (eelmisel korral 53 protsenti). Eesti 200 kogus 12, Reformierakond 11, EKRE 10 ja SDE kuus protsenti toetust.

Tallinna valijate seas jagavad esikohta võrdselt 28 protsendiga Keskerakond ja Reformierakond. Järgnesid Eesti 200 13 ja EKRE 10 protsendiga.

Eesti suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal on kindel liider Reformierakond 38 protsendiga, millele järgneb EKRE 23 protsendiga.

Lääne-Eestis ja saartel on esikohal Reformierakond 33 protsendiga, kuid ka EKRE kogub oma keskmisest oluliselt enam ehk 27 protsenti toetust.

Lõuna-Eestis on kindel liider EKRE 35 protsendiga, teisel kohal on Reformierakond 18 protsendiga.

Ida-Virumaal on Keskerakonna ja Reformierakonna toetus sisuliselt võrdne 25 protsendi juures.

Toetusarvud koos "ei oska öelda" vastajatega

Tulemuste esitlemisel eemaldas Emor "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli jaanuari lõpu ja veebruari alguse küsitluses 26 protsenti (jaanuari keskel 28 protsenti, detsembris 30 protsenti). Ehk valimiste lähenedes on eelistuseta vastajate osakaal veidi vähenenud.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, oli Reformierakonna toetus 22 protsenti (eelmises 24), EKRE-l 15 protsenti (eelmises 14) ja Keskerakonnal 12 protsenti (eelmises 10 protsenti).

Eesti 200 toetus oli koos "ei oska öelda" vastajatega jaotuses 10, SDE-l kuus ja Isamaal viis protsenti.

Populaarsemad kandidaadid valimisringkondades

Kantar Emor tõi ka välja populaarsemad kandidaadid valimisringkondades.

Valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on populaarseim kandidaat Kristen Michal (Reformierakond).

Valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) on populaarseim kandidaat Mihhail Kõlvart (Keskerakond).

Valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) on populaarseim kandidaat Urmas Paet (Reformierakond).

Valimisringkonnas nr 4 (Harju- ja Raplamaa) on populaarseim kandidaat Kaja Kallas (Reformierakond).

Valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) on populaarseim kandidaat Urve Tiidus (Reformierakond).

Valimisringkonnas nr 6 (Lääne-Virumaa) on populaarseim kandidaat Anti Poolamets (EKRE).

Valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) on populaarseim kandidaat Mihhail Stalnuhhin (üksikkandidaat, endine keskerakondlane).

Valimisringkonnas nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) on populaarseim kandidaat Jürgen Ligi (Reformierakond).

Valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) on populaarseim kandidaat Urmas Kruuse (Reformierakond).

Valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) on populaarseim kandidaat Urmas Klaas (Reformierakond).

Valimisringkonnas nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) on populaarseim kandidaat Liina Kersna (Reformierakond).

Valimisringkonnas nr 12 (Pärnumaa) on populaarseim kandidaat Mart Helme (EKRE).

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 30. jaanuarist 2. veebruarini ja sellele vastas 1554 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,4 protsenti.

Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Huko Aaspõllu ja Urmet Kook.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: