Aivar Voog ütles, et seekord on reitingud oluliselt stabiilsemad kui eelmistel riigikogu valimistel. Samas märkis, et mingisugused muutused siiski tulevad. "Eksisteerib juhusliku eelistusega valija ja ta otsustab viimasel minutil. Siin võivad juhtuda üles-alla muutused, aga jaanuaris on olukord väga stabiilne," kommenteeris Voog.

Aaspõllu küsis, kas mingid teemad võivad veel reitinguid mõjutada, näiteks Nursipalu. Urmet Kook küsis sinna juurde, kas näiteks Reformierakonna juhi ja peaministri Kaja Kallase puhul tuleb talle kasuks Nursipalu teema külmutamine.

Voogi sõnul on Nursipalu arutelu puhul tegemist kindlasti väga emotsioone tekitava teemaga. "Kindlasti ta avaldab mõju Lõuna-Eestis. Kindlasti võivad muutused toimuda. Kui siin tekib mõni emotsioone tekitav sündmus, siis see võib mõjutada," lausus Voog.

Aaspõllu pakkus omaltpoolt, et kui Reformierakond peaks Nursipalu teemal leebust näitama, võib see murendada Reformierakonna kuvandit, kui karmilt julgeoleku eest seisev ja resoluutne erakond.

Voog ei usu, et Reformierakond tahaks enne valimisi asju teravaks ajada.

Urmet Kook küsis Voogilt, milline mõju reitingutele on teledebattidel.

Voog vastas, et neid jälgib eelkõige haritum valijaskond, kelle valik on juba tehtud ja eelistus paigas.

Kõik saates osalejad tõdesid, et oma valijate mobiliseerimiseks ja selleks, et kindlustada tema väljatulek valimispäeval, on oluline mõju rahvakohtumistel.

Rääkides venekeelsete valijate eelistustest, ütles Kook, et sellele valijagrupile on tekkinud erievad alternatiivid ja üha enam valivad nad ka maailmavaate pinnalt, mitte rahvusküsimuse pinnalt.

Voog märkis, et kahtlejate seas kaalutakse kõige rohkem valida Keskerakonda ja see osakaal on 21-22 protsenti.

Eesti 200 puhul on Voogi sõnul nende valijate valikukindlus jaanuaris oluliselt kasvanud. "Nad liiguvad üle 10 protsendise tulemuse poole," sõnas Voog.

EKRE reitingu kohta ütles Voog, et see on oluliselt madalamal kui eelmisel aastal. "Osale grupile nende valijatest ei tundu see nende kommunikatsioon selge," ütles tal

Kook lisas, et segadust tekitavad ka EKRE julgeolekupoliitilised seisukohad.

Kook küsis, et kas Ida-Virumaa populaarseimal kandidaadil, üksikkandidaadina kandideerival Mihhail Stalnuhhinil on võimalik saada isikumandaat.

Voogi sõnul peaks selleks toetusprotsent kasvama 1,5 korda. "Mõju on suur, Keskerakond kaotab sellest. Võrreldes eelmiste valimistega on oodata Ida-Virumaal kaks korda väiksemat tulemust," hindas Voog.

ERR-i tellitud ja Kantar Emori korraldatud kandidaatide nimedega iganädalase küsitluse järgi toetas Reformierakonda 31,3 protsenti (nädal varem 31,4 protsenti). EKRE-t toetas 18,6 protsenti, mis oli täpselt sama suur toetus kui nädal varem. Keskerakonda toetas 16,8 protsenti (nädal varem 16,4 protsenti).

Eesti 200 toetus oli nimedega küsitluses 12,2 protsenti (nädal varem 11,9 protsenti). Sotsiaaldemokraatliku Erakonda toetas 8,1 protsenti, mis oli täpselt samasugune tulemus kui nädala eest. Nädalases võrdluses muutus rohkem kui protsendipunkti ainsana Isamaa toetus. Värskes kandidaatide nimedega küsitluses toetas neid 6,7 protsenti, nädal varem oli nende toetusnumber 5,3 protsenti.