Kantar Emor andis igas valimisringkonnas vastajatele ette seal kandideerivate erakondade kolm esimest kandidaati, kellest vastaja valis välja ühe. Küsitluse alguseks ei olnud Rohelised oma nimekirju avaldanud ehk nemad läksid erakonna nimega igas valimisringkonnas.

Samas tegi Emor kandidaatidega küsitluse kõrvale ka traditsioonilise küsitluse, kus palus vastajatel öelda erakonna nime, keda nad valiksid. Konkreetsete kandidaatidega tehtud küsitluse ja vaid erakondade nimedega tehtud küsitluse tulemused erinesid väga vähe ehk vahed jäid alla protsendi.

Veidi madalam oli nimedega küsitluse puhul EKRE ja Eesti 200 toetus ehk nende puhul on erakonna brändid veidi populaarsemad kui konkreetsed nimed valimisnimekirjas. Nimede lisamine tõstis aga veidi Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetust ehk nende puhul olid nimed tugevamad kui erakonna bränd. Samas olid erinevused väga väikesed.

Kandidaatide nimedega küsitlus

Esimeses kandidaatide nimedega küsitluses toetas Reformierakonda 31,4 protsenti valijatest. Teisel kohal oli EKRE 18,6 protsendiga. Kolmandal Keskerakond 16,4 protsendiga.

Eesti 200 toetus oli kandidaatide nimedega küsitluses 11,9 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 8,1 protsenti ning valimiskünnisest veidi parema tulemuse sai ka Isamaa 5,3 protsendiga.

Valimiskünnise alla jäid Rohelised 2,9 protsendiga ja Parempoolsed 2,2 protsendiga. Muud erakonnad ja üksikkandidaadid kogusid kokku 3,1 protsenti toetust.

Erakonna nimedega küsitlus

Kui võtta vaid erakonna nimedega ehk traditsiooniline küsitlus, kogus Reformierakond 31,5 protsenti toetust (+0,1 võrreldes nimedega), EKRE 19,1 protsenti (+0,5), Keskerakond 16 protsenti (-0,4), Eesti 200 12,4 (+0,5), SDE 7,6 protsenti (-0,5) ja Isamaa 5,6 protsenti (+0,3).

Rohelisi toetas traditsioonilises küsitluses 2,9 protsenti ja Parempoolseid 2 protsenti (-0,2). Muud erakonnad ja üksikkandidaadid kogusid kokku 2,9 protsenti (-0,2) toetust.

Võrreldes kahe nädala taguse Emori küsitlusega märkimisväärseid muutusi erakondade toetustes (traditsioonilises küsitluses) vahepeal toimunud pole ning üles-alla võnked esikolmikus olid paariprotsendilised.

Emor toob välja, et esimest korda said Parempoolsed ühest protsendist parema tulemuse.

Kolme koalitsiooniparteid (Reformierakond, Isamaa, SDE) toetas ligi 45 protsenti (sama tulemus oli jaanuari esimese poole küsitluses), opositsioonierakondi 35 protsenti (eelmises küsitluses 39 protsenti).

Poliitikamaastiku liberaalne tiib (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogus kolme peale toetust ligi 52 protsenti (kaks nädalat varem 49 protsenti) ja konservatiivsem (EKRE, Isamaa ja tinglikult ka Keskerakond) 41 protsenti (eelmises küsitluses 46 protsenti).

Toetused eri vastajagruppides

Eestlastest vastajate seas oli esikohal Reformierakond 38 protsendiga (eelmisel korral 33 protsenti). Teisel kohal oli EKRE 21 ja kolmandal Eesti 200 13 protsendiga. SDE toetus oli eestlaste seas kaheksa, Isamaal seitse ja Keskerakonnal vaid kuus protsenti. Rohelisi toetas eestlastest valijatest 3,6 ja Parempoolseid 2,5 protsenti.

Muust rahvusest vastajate seas oli esikohal Keskerakond 53 protsendiga (eelmisel korral 51 protsenti). EKRE kogus selles vastajagrupis 12, Eesti 200 11, Reformierakond üheksa ja SDE kuus protsenti toetust.

Tallinna valijate seas tõusis esikohale Keskerakond 33 protsendiga, millele järgnesid Reformierakond 24 ja EKRE 14 protsendiga.

Harju- ja Raplamaal oli kindlal esikohal Reformierakond 39 protsendiga, teisel EKRE 21 protsendiga.

Ida-Virumaal tõusis esikohale Eesti 200 25 protsendiga, millele järgnes Keskerakond 19 protsendiga.

Kagu-Eestis oli esikohal EKRE 30 protsendiga, Lääne-Eestis ja saartel Reformierakond 37 protsendiga.

Toetusarvud koos "ei oska öelda" vastajatega

Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli jaanuari teise poole küsitluses 28 protsenti (jaanuari esimeses pooles 26, detsembris 30).

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, oli Reformierakonna toetus 24 protsenti (eelmises 22), EKRE-l 14 protsenti (eelmises 16) ja Keskerakonnal 10 protsenti (eelmises 12 protsenti).

Eesti 200 toetus oli koos "ei oska öelda" vastajatega jaotuses üheksa, SDE-l viis ja Isamaal neli protsenti.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 19.–26. jaanuarini ja sellele vastas 1720 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,4 protsenti.

Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.