"Keskerakonna positsioon on see, mida me tegime valitsuses. Me reaalselt ju soovisime seda, et venekeelsed noored hakkaksid paremini oskama eesti keelt. Mida see tähendas? Lasteaedadesse läksid õpetajad, põhikoolidesse läksid õpetajad, keelekümblusesse anti raha juurde. Ja nüüd kui me paneme sinna valgele paberile seaduse kirja ja ütleme, et on üleminek ja me teame, et juba täna on õpetajate defitsiit, siis see ei ole ju lahendus. Lahendus ei saa olla see, et kui need eesti keelt oskavad õpetajad hakkavad ära liikuma Viljandist või Tallinnast või Paidest, sellepärast, et palk on suurem Ida-Virumaal, siis see päris nii ikka ei ole," rääkis Ratas.

Hussari hinnangul on praegu riigikogus menetluses olev seadus poolik. "Olukorda ei lahenda see, kui me Eesti venekeelsetes koolides venekeelsed töövihikud asendame eestikeelsete töövihikutega. See on ainult poolik lahendus. Lõppkokkuvõttes peab ikkagi lahendus olema see, et eesti ja vene lapsed õpivad ühes koolis. Loomulikult on siin piirkondlikud üleminekuperioodid näiteks Tallinnas ja Ida-Virumaal. Aga täna ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks näiteks Tartu linnas peaks olema venekeelne kool, pigem võiks seal olla küll juba ühtne Eesti kool. Mis puudutab seda, et kas midagi takistab selle reformi läbi viimist, siis ma usun, et mitte midagi ei takista meid," lausus Hussar.

Hussar avaldas siiski lootust, et praegu pooleli olev seadus üsna kiiresti vastu võetakse. "Pärast seda kui algas Ukrainas sõda, me peame ka vene keelt rääkivad noored pöörama väga selgelt näoga Euroopa poole. Me peame neile andma eesti- ja euroopameelse meelsuskasvatuse ja me peame seda tegema ühtses Eesti koolis," lisas ta.

Ratas vastas talle, et kui see on liiga kiirustatud lähenemine. "Kui Eesti 200 arvab, et me võiksime panna homnepäev õppima ühtsesse kooli noored kelle emakeel on eesti keel ja kelle emakeel on vene keel, siis ma arvan, et see on päevselge, et see täna nii ei toimi," sõnas Ratas.

Ratase sõnul ei ole kooli õppekeelel õpilaste meelsusega pistmist ja ta pidas kõiki Eestis tegutsevaid koole eestimeelseteks.

"Loomulikult, eesti keele õpet tuleb tugevdada, tuleb tõsta. Aga seda viia nipsust üle pealkirjadega, siis haridussüsteem nii ei toimi," ütles Ratas.

Hussar ütles, et Eesti 200 oleks ka Keskerakonnaga valmis ühtse eestikeelse hariduse küsimuses koostööd tegema. "Mina olen nõus eestikeelse kooli küsimuses Keskerakonnaga koostööd tegema, kui Keskerakond on nõus, et eestikeelsele koolile minnakse üle kiiresti ja nii nagu seadus seda ette näeb," ütles Hussar.

"No kindlasti ei näe me seda ette nii nagu teie seal neli aastat tagasi trammipeatuses nägite seda," vastas talle Ratas.

Kellega teha koalitsiooni?

Hussari sõnul tahabki Eesti 200 järgmises riigikogus, juhul kui neil õnnestub sinna sisse saada, seista eelkõige haridusteemade eest.

Hussar kommenteeris, et neli aastat tagasi tegi Eesti 200 väga noore erakonnana riigikogu valimistel märkimisväärse tulemuse, võttes 4,4 protsenti häältest.

"See, et Eesti 200 suutis end noore erakonnana tõestada piisavalt löögivõimelisena, on toonud meid täna selleni, kus täna ei kahtle mitte keegi, et Eesti 200 ületab nendel valimistel künnise. Küsimus on lihtsalt selles, mitu kohta me riigikogus saame," ütles Hussar.

Hussari sõnul on Eesti 200 nõus tegema koalitsiooni kõikide demokraatlike ja liberaalsete jõududega, kes jagavad Eesti 200 väärtusi ja põhimõtteid. "Ma olen väga selgelt öelnud, et Eesti 200-l on väga keeruline teha valitsust EKRE-ga, sellepärast, et EKRE maailmavaade ja EKRE väärtused ei kattu kuidagi sellega, mida Eesti 200 õigeks peab. Lisaks oleme me viimasel ajal kuulnud EKRE juhtide suust väga palju kremlimeelset retoorikat," sõnas Hussar.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Jüri Rataselt kumma poole tema süda tõmbab, kas Martin Helme või Kaja Kallase.

"Eesti poole," vastas Ratas. "Aga küsimus oli õige, sest kui me võtame maksusüsteemi on nad ühes paadis, kes ei taha astmelisest tulumaksust kuulda ega näha. EKRE ja Reform on seal koos. Keskerakond soovib seda ellu viia. Ei ole mõistlik mingisuguseid erakondi maha tõmmata, vähemalt Keskerakond seda ei soovi," lisas ta.

"Ma olen täiesti veendunud, et nende valimiste põhitelg on toimetulekuküsimus. Toimetulekuküsimus Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele. Mõlemad on väga tugevasti seotud ja neid kriise on juhtinud Keskerakond ja Reformierakond diametraalselt väga erinevalt," rääkis Ratas.

"Ma arvan, et see põhiküsimus jätkuvalt nendel valimistel saab olema Reformierakond versus Keskerakond. Ja seda on näha ka lubadustes," ütles Ratas veel.

Reformierakond on aga nendel riigikogu valimistel oma põhivastasena deklareerinud mitte Keskerakonda, vaid EKRE-t.