Keskpolügooni lähedal elavaid inimesi häirib enim müra
Kui vaidlused Nursipalus asuva kaitseväe harjutusväljaku laienemise üle koguvad hoogu, siis keskpolügooni puhul käisid samasugused vaidlused paarkümmend aastat tagasi.
Sajandi alguses Põhja-Eestis asuva keskpolügooni vastu võidelnud kunstnik Jüri Mildeberg nentis, et Läsna külas elatakse päevast päeva nagu sõja keskel.
"Meie laps ütles niimoodi, et kui sõda hakkaks, siis me ei paneks seda tähelegi. Siin sõidavad kolonnid, kus autodel on diiselmootorid ja nad tahmavad hirmsamal kombel. Lärmi on palju. Haubitsate hääl tuleb mööda maad ja on kuulda kaugele-kaugele-kaugele. Soolaks-pipraks on käsirelvade tärinat ka. Aga selle käsirelvade tärinaga põhimõtteliselt harjub ära. See ei sega nii väga," rääkis Mildeberg.
Kohalike sõnul ongi põhihäiringuks laskeharjutuste müra, mis kandub ka nendeni, kes elavad polügoonist veidi kaugemal.
"Me elame eemal natuke, järgmises külas, seal tegelikult ikka aknaklaasid klirisevad. Ja kui liitlaste natuke suurem tehnika teeb oma manöövreid, siis kogu see müra on kuulda. See tegelikult ikka häirib," lausus Kalev Pallon.
"Eks see ebameeldiv ole, kui paugutatakse ja aknaklaasid klirisevad, ning kui loomad pole harjunud, siis ka nemad ehmatavad," ütles Lisete Laisaar.
Kaitseväe hinnangul on inimesed ajaga polügooni vastu leplikumaks muutunud.
"Kuna see on nii pikalt olnud, siis inimesed on tahes-tahtmata ära harjunud, sest et nad teavad, et kaitsevägi on seal. Me harjutame ja meil on vajadus harjutada. Kui on suuremad laskmised, kui on jämedamad torud, siis me teavitame kohalikke ette. Ütleme, et nüüd on tulemas sel ajavahemikul, ja ka loomakasvatajaid teavitame ette," lausus 1. jalaväebrigaadi tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist kapral Oliver Turp.
Mildeberg tunnistas, et ta leiab endale polügooni külje all elades lohutust filosoofilisest lähenemisest.
"See lohutus on see, et alati võiks olla veel hullem. Tegelikult võiks olla päris konkreetne sõda. Igasugune polügoon on parem kui sõda," ütles ta.
Harjumaal asuv kaitseväe keskpolügoon paikneb 12 000 hektaril, lisaks ümbritseb ala peaaegu sama suur ohuala.
Toimetaja: Marko Tooming