Pooleldi rahvusvaheliselt tunnustatud ja pooleldi tunnustamata Kosovo püsib suuresti Euroopa Liidu ja NATO toel ning sealset elu iseloomustab isoleeritus Euroopa südames.

Kosovo pealinna Priština tänavatel tiksub elu nagu igal pool mujal Euroopas, omaette tegijad on siin kodutud koerad.

Prištinas inimestega rääkides tulevad jutuks üsna samasugused teemad ja probleemid nagu igal pool mujal, aga lisaks sellele kurdavad siinsed inimesed kohati äralõigatuse tunde üle.

"Peamine probleem on minu meelest isoleeritus, inimesed ei saa vabalt reisida ega külastada välismaad, et nad näeksid, mis mujal toimub," rääkis muusik Nart Zeqiraj.

"Kui me saame viisavabaduse, siis ma arvan, et keegi ei jää siia, sest kõik arvavad, et välismaal on parem. Kosovo tulevikku tuleks aga paremaks teha siin, mitte ära minna. Siin on suur tööpuudus ja korruptsioon. Siin on katastroof," kirjeldas kohalik taksojuht.

"Me oleme alati olnud kellegi teise võimu all. Iseseisvad oleme olnud nüüd 24 aastat ja me loodame, et muutume samasuguseks nagu ülejäänud Euroopa," rääkis raamatumüüja Sabahete Cavdarbasha.

Viisavabaduse puudumine Euroopa Liiduga on Kosovos euroliidu mainet kõvasti murendanud. Elu osalt tunnustamata riigis tähendab jäämist välja ka paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest.

"Kosovo rahvusvaheline integratsioon ei ole oluline mitte ainult poliitiliselt, et riigi rajamine lõpule viia, see on oluline ka ühiskonnale ja inimestele suuremate võimaluste andmiseks. Näiteks Euroopa Nõukogu liikmeks saamine oleks oluline nii serblastele kui ka albaanlastele," rääkis Kosovo Julgeolekuuuringute Keskuse analüütik Ramadan Ilazi.

Euroopa väljavaade on vajalik stabiilseks tulevikuks

Lootus Euroopa Liiduga liituda on siinsetele inimestele näinud üha kättesaamatumaks muutuvat, ometi vajatakse seda väljavaadet siin stabiilseks tulevikuks üliväga.

"Ma ei arva, et Euroopa Liit peaks võtma vastu liikmeid, kes ei vasta tingimustele, aga see peaks olema tehniline protsess, kaotamata silmist suuremat poliitilist visiooni," rääkis Ilazi.

Ukraina sõda on kajanud vastu Balkanil ja tuletanud ka Euroopa pealinnades meelde vajadust siin lahenduseni jõuda. Kuigi esialgu on näha hoopis teravnenud pingeid, püüab lääs Kosovo ja Serbia vahel kiiresti pikaajalisema kompromissini jõuda.

"Kosovo albaanlasena on mul seda raske öelda, aga läänel on palju probleeme ja nad on praegu huvitatud rahu leidmisest ja igasuguste rahutuste ärahoidmisest Euroopas. Nad on mures mitte üksnes Kosovo, vaid ka Bosnia ja Hertsegoviina pärast. Ja seetõttu ma saan teatud määral aru lepituspoliitikast, mis seotud Belgradiga," ütles ajakirjanik Eraldin Fazliu.

Mil määral Kosovo albaanlased üldse suudavad Serbiaga asju ajada pärast ajalukku jäänud veresaunasid? Ise lapsena põgenikelaagris telgis elanud Fazliu ütleb, et Belgrad peaks alustuseks kuritegusid tunnistama.

"Ma ei süüdista kõiki Kosovo serblasi selles, mis minuga minevikus on juhtunud, aga ajakirjaniku ja inimesena tahan ma nendest asjadest samuti rääkida. Need on olulised ajaloofaktid ja eriti olulised on need arvestades seda, et nende tegude toimepanijad ei ole saanud karistada ja nad ei ole kunagi selle eest vabandust palunud," ütles Fazliu.

Kosovo võlgneb tänu oma riigi tekke eest lääneriikidele eesotsas Ameerika Ühendriikidega ja nii leiabki siit kortermajade vahelt Ameerika endise presidendi Bill Clintoni kuju.

Kosovo julgeolekut tagab tänagi üle 3700 NATO kaitseväelase 27 riigist. Kui eestlased on oma missiooni lõpetanud, siis meie naabrid lätlased patrullivad jätkuvalt siinsetel teedel. Jaanuarikuine uputus on kohati tee ära viinud.

Osa sõdurite tööst on tagada vaba läbipääs, hiljutised pinged muutsid olukorda oluliselt.

"Tekkisid etnilistel põhjustel rajatud teetõkked nagu autod, mida võis meedias näha. Sellel oli loomulikult mõju. Pinged teravnesid sõdurite ja kohalike inimeste vahel," rääkis Läti kaitseväelaste meeskonna juht kapral Nauris Vovers.

Suur osa NATO missioonist on just võimalike pingete ja konfliktikollete ettenägemine, olukorra jälgimine ning kohalike inimestega suhtlemine nii albaanlaste kui ka serblaste poolelt. Erinevalt konfliktsest põhjast on pealinna Priština lähedal tegelikult probleeme vähe.

"Meie peamine ülesanne seda tehes on aru saada kohalike elanike tunnetest ja muredest. Selle põhjal saame me olukorda hinnata ja vajadusel anda varane hoiatus julgeolekukeskkonna ja liikumisvabaduse kohta, mis on missiooni peamine ülesanne," ütles Itaalia kaitseväelaste meeskonna juht leitnant Alessandro Marino.

Lõppeesmärk on muidugi ise hakkama saada. Selleks on aga vaja jõuda eduni läbirääkimistel Serbiaga, analüütikud raputavad pingete teravnemise eest tuhka pähe nii Belgradile kui ka Prištinale.

"Sa ei saa riskida NATO sõdurite eluga sellepärast, et sa ei suuda kokku leppida autonumbrites," ütles Ilazi.

Euroopa Liidu väljavaade on seejuures suurim edu tagatis, mida kättesaamatumaks see muutub, seda rohkem koguneb Euroopa kõhu alla ebastabiilsust ja Venemaa ning Hiina mõju.