"Minu arvates oleks õigluse vaatepunktist selline samm õige," kommenteeris Neivelt venekeelses veebisaates "Otse uudistemajast" teateid selle kohta, et Leedu valitsus kavatseb pankade suurtest kasumitest mingi osa eelarvesse võtta.

Eelmisel aastal teenisid Eestis tegutsevad kommertspangad paljuski tänu laenuraha kallinemisele kokku üle 500 miljoni euro kasumit, mis on üle ühe protsendi Eesti sisemajanduse koguproduktist. Samas on riigi kulud praeguste kriiside tõttu järsult kasvanud.

Neivelt tõdes, et Põhjamaade pangad viivad oma Eestis tegutsevate pankade teenitud tulu Eestist välja, kuna siin ei ole täiendavat kapitali vaja. Väljaviidud tulust teenib Eesti 14 protsenti.

Kui Euroopas keskmiselt on pankade marginaal alla ühe protsendi, siis Eestis on see umbes kaks protsenti. Ajal kui Euribori tõusu tõttu laenuvõtjate kulud suurenevad, on hoiuseintressid endiselt madalad. Neivelt hinnangul peaks pangad Euribori tõusu korral laenumarginaale vähendama.

"Me peaksime seda pankadelt nõudma," rõhutas ta ning lisas, et vaevalt riik neid mõjutada suudab, kuna pankade õigused on hästi kaitstud.

Neivelti hinnangul on vähetõenäoline, et Eestis hakkaks tegutsema mõni uus pank, aga samas on konkurents pangandusturul nõrk ning seetõttu on hoiuseintressid endiselt madalad.

"Minu arvates on Swedbank kui turuliider liiga ahne. Pangandussektorisse sisenemisele on seatud väga kõrge lävend ja konkurents on nõrk," tõdes ta.

Eestis tegutsevate pankade kasum kokku oli eelmisel aastal 566 miljonit eurot.

Swedbanki kasum suurenes 25 protsenti, SEB-l 17 protsenti, LHV-l 26 protsenti, Coop pangal 51 protsenti ja Luminoril kogu Baltikumi peale 67 protsenti.

Neivelt oli kunagise Eesti suurima panga Hansapanga tippjuht. Hansapanga omandas 2005. aastal Swedbank.