"Parempoolse poliitikuna olen ma alati olnud sel seisukohal, et mida vähem riigi sekkumist, seda parem ja mida on vähem on ka erisusi, eriti just sektoriaalseid erisusi, siis seda parem," ütles Sester reedel ERR-ile.

Küll aga tuleb tema sõnul vaadata, mis panganduses ja finantsturul lähiajal toimuma hakkab: "Tuleb vaadata ka numbrite sisse: kui pankade kasumid tekivad sellest, et pangad on efektiivsed ja suudavad oma rahavoogusid hästi hallata, siis see on üks pool. Teine pool on see, kui pankade kasumid hakkavad kasvama kunstlikus kontekstis, keskpankade intresside tõstmise arvelt ja tegemist ei ole pankade enda efektiivsuse tõusuga. Sel juhul tuleb loomulikult vaadata, milline saab olema lähiajal pankade enda reageering."

Sester ütles, et tuleb jälgida, kas pangad hakkavad tõstma oma hoiuseintresse, hoida oma kliente endale lähemal ja sama moodi hoida laenuvõtjaid, tuues nende intressimarginaalid allapoole.  

Sama rääkis ka Maris Lauri, kes leidis, et turumajanduses ei peaks riik hakkama ütlema, milline on ühe või teise ettevõtte lubatav kasum ja seda eriti turul, kus on konkurents.

"Jah, [pankade] kasumid on kindlasti suured ja inimestele tunduvad need asjad tihtipeale ebaõiglased ja ebaausad. Aga ma arvan ka seda, et suurtes ettevõtetes, sealhulgas ka pankades on selge arusaam, et kui nad tahavad olla edukad, omada positiivset mainet, siis nad peavad vaatama oma tegevuse peale ka teistsuguse, vastutustundliku pilguga," rääkis Lauri.

"Ma eeldan, et pankadel on mõistust ja arusaamist sellest, et nii laenu- kui hoiuseintressid peavad liikuma käsikäes – kui laenuintressid lähevad üles, peaksid ka hoiuseintressid üles liikuma. Kui seda ei juhtu, siis tekib tõesti küsimus, kas meil ei ole ühtegi panka, kes sellest asjast aru saab," ütles Lauri. Tema sõnul võib selline olukord tekkida siis, kui ei ole piisavalt konkurentsi.

"See on kindlasti koht, kus riik saab vaadata, kas konkurents on piisav ja kui konkurents ei ole piisav, siis saab sekkuda. See kehtib üldiselt igasuguse ettevõtluse kohta," rääkis endine minister. "Need on olukorrad, kus erasektor ei saa hakkama, kus ei suudeta tagada konkurentsi, kus on tegemist monopolidega."

Kus aga riik hakkab ühes kohas sekkuma, võib karta, see juhtub ka teistes sektorites, tõdes Lauri. "Kui on olemas mingid protsessid, mis ei meeldi ühiskonnale, siis tuleb nendele leida sellised lahendused, et need ettevõtted liiguksid ühiskonnale sobivas suunas. Ma eeldan, et meil on piisavalt palju panku, kes julgevad ka hoiuseintresse piisavalt tõsta. Et inimestel oleks atraktiivne hoiustada ja kasum oleks arukas, mõõdukas ja ühiskonnale aktsepteeritav," võttis Lauri teema kokku.

Ka Padar tõdes, uudis pankade rekordkasumitest olukorras, kus intressid on järsult tõusnud, kõlab inimeste jaoks "õige õõvastavalt".

"Vaieldamatult peavad pangad vaatama, kuidas sellist üleminekuaja olukorda mõistlikult lahendada, kuidas võimalikult kiiresti tuldaks teiselt poolt vastu nii laenumarginaalide allaviimisega kui ka hoiuseintresside tõstmisega. Aga selge, et ühiskonda ei tasu praegu üles kütta selle pealt. Pangad peavad ise tegema ühiskonnale arusaadavaid otsuseid. Praegu on pall pankade käes," rääkis Padar.

Tema sõnul tuleks olukorda kiiresti analüüsida ja vaadata, kas kuidas Eesti seadused võimaldavad reageerida.

"Vaieldamatult on pankade vahel konkurents. Ja kui varasemalt meil omamaiseid pankasid ei olnud, siis [nüüd] on konkurents täiesti olemas ja ma tahaks väga loota, et konkurents paneb siin asjad selgelt paika – et kes oma kliendist hoolib ja kes ei hooli, mis puudutab nii hoiuseintresse kui laenumarginaale," rõhutas Padar.

"Aga kõik muud variandid peavad olema laual, neid tuleb arutada ja kindlasti üks koht, kus seda täna saaks teha, on Eesti Panga nõukogu," lisas Padar.

"Mille peame tegema on kiire analüüs, et kas riik peaks täiendavalt resoluutselt sekkuma või mitte. Aga olles ka ise pangandust läbi aegade Eestis näinud, siis eeldan, et pangad ise reageerivad ja saavad aru, et nad on üks osa ühiskonnast. Keerulistel aegadel kütta üles kirgi – see ei lenda kuhugi!" lõpetas Padar.

Sel nädalal selgus, et Eestis tegutsevate pankade kasum kokku oli eelmisel aastal 566 miljonit eurot. Swedbanki kasum suurenes 25 protsenti, SEB-l 17 protsenti, LHV-l 26 protsenti, Coop pangal 51 protsenti ja Luminoril kogu Baltikumi peale 67 protsenti.