Kirjaneni sõnul ei ole poliitikute jagatavad kallid valimislubadused realistlikud ning suhtumisest, et riik saab kulutada vaid nii palju, kui teenib, on kulunud viis-kuus aastat, et jõuda miljardieurose puudujäägini aastas.

"Minu jaoks on see häälevargus. Ma arvan, et poliitikud tegelikult saavad suurepäraselt aru, et suur osa nendest asjadest, mida nad rahvale lahkesti enne valimisi võimalikult suure häälesaagi saamiseks lubavad, on tegelikult täiesti ebarealistlikud," ütles ta.

"See, mida me pikalt oleme Eestis mõelnud, et jätame oma lastele eduka ja hea riigi, kus edasi elada – täna see kipub ära ununema. Kõikide nende lubaduste ja võlgade tulemus on see, et meie peame pidu edasi, poliitikud võib-olla saavad olla võimul edasi, aga kinni maksavad selle šõu meie lapsed," ütles Kirjanen.

Riigi rahandus on Kirjaneni sõnul väga halvas seisus ja praegused poliitikameetmed kiirendavad võlakoormust veelgi. Tema sõnul ei ole poliitikud ka ettevõtjatelt küsinud, kuidas aidata kaasa majanduskasvule.

Reaalseid majanduspoliitilisi punkte on Kirjaneni sõnul erakondade programmides vähe. "Need on ka pigem sellised, et aitame majanduse kasvule. Milles see täpselt seisneb – väga raskse öelda."

Raiemahtude roll metsanduse arengukavas on müstifitseeritud

Kirjaneni sõnul metsanduse arengukava metsatööstuse sektori eesmärke ei toeta ja lõhub investeerimiskindlust ning seda andis metsatööstuse liit ka teada.

"Ma selles mõttes olen iseenesest tulemusega rahul, et parlamentaarne riigikord on võitnud. Kui keskkonnaminister istub metsanduse arengukava otsas kuus kuud ja ootab, kuidas teda oma valimisõitluses kõige paremini ära kasutada, viskab enne valimisi riigikogusse, a la koputage see ära - riigikogus osalesin ka ühel keskkonnakomisjoni istungil, siis pean ausalt öeldes tunnistama, et seal osales koos komisjoni liikmetega kuskil 15-17 inimest ja selgelt 10 ütlesid, et selline arengukava on mõttetu," rääkis Kirjanen.

Arengukavas on Kirjaneni hinnangul palju tehnilisi asju hästi tehtud, näiteks selle aluseks olevad uuringud. "See arengukava on kokku 600 lehekülge. Kui riigikogu saadik tõstab selle peale riigikogus käe, ütleb, et on nõus sellega, kas tõesti keegi eeldab, et riigikogu liikmel on olnud kuu enne valimisi aega 600 lehekülge rahulikult läbi sirvida? Ma ei usu," ütles ta.

Raiemahtude roll on metsanduse arengukavas Kirjaneni sõnul pigem müstifitseeritud teema. "Veel täna jõus olevas arengukavas on raiemaht 12-15 miljonit tihumeetrit ja kui ma ei eksi, siis äkki üks aasta jõudsime üle 12."

Sellega, et raiemahtusid on vaja vähendada, Kirjanen nõus ei ole. "Eestis on 100 aastat metsateadust tehtud. Ma hea meelega kuulaks neid inimesi, kes selles valdkonnas on spetsialistid, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Sektori seisukoht on see, et täna metsades toimuv on jätkusuutlik. Ma arvan, et millega me täna tegelema peaksime on see, kuidas panna mets kiiremini kasvama ja kasvatama kvaliteetsemat ja suurema väärtusega puitu," ütles ta.

Kirjaneni sõnul on kaitstavate metsade pindala 25 aastaga kümnekordistunud ning sektori õiguskindluse jaoks on kuskile vaja panna piir, mis võiks olla esimene punkt arengukavas. "Kui palju meil on rangelt kaitstavaid metsi, palju piiranguvööndeid, kui palju võiks olla potentsiaalselt vabatahtliku loodesikaitse all olevaid metsi," loetles ta.

Lisaks sellele peaks arengukava keskenduma sellele, kuidas saada metsa võimalikult efektiivselt kasvama ning kuidas tagada puidutööstussektori õigus- ja investeerimiskindlus, mis võimaldaks raha riigikassasse tagasi tuua.

Kliimaneutraalsus eeldab metsade ühtlast vanuselist koosseisu

Eesti on lubanud Euroopa Liiduga jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalsuseni. Kirjani sõnul on selleks, et metsad süsinikku seoksid, vaja metsa kiiret kasvu.

"Nad peavad olema heas tervislikus seisundis ja erinevas vanuselises koosseisus ehk see, mis täna meie süsinikuaruandes on probleem – meil on väga palju vanu metsi, mis enam süsinikku ei seo, meil on palju kaitsealasid, mis süsinikku ei seo, meil on väga palju noori metsi, mis süsinikku veel ei seo. Kui me tahame, et süsiniku sidumise võime Eesti metsades kasvab – see tähendab, et vanuseline koosseis võiks olla oluliselt ühtlasem," rääkis ta.

Selle, kas Eesti mets toodetakse pelletiks või tehakse kohalikust puidust suurema väärtusega tooteid, paneb paika turg, ütles Kirjanen.

Küsimusele, kas võib tekkida olukord, kus Eesti peab metsanduspoliitikat muutmata hakkama maksma kallist kvooti, vastas Kirjanen, et LULUCF-i kvoot iseenesest ei mõjuta, kuidas Eesti metsa majandab, kuna puud kasvavad omasoodu. "Kui jätame selle väärtusliku ressursi kasutamata ja metsa mädanema, siis arvan, et teeme oma rahvamajandusele suurt kahju," ütles ta.

Kirjaneni sõnul näitab metsanduse arengukava raames koostatud süsiniku-uuring, et raiemahte vähendades langeb metsade süsinikusidumise võime nii palju, et paarikümne aasta pärast läheb see siiski LULUCF-iga vastuollu. "LULUCF-i probleem pole mitte meie metsades, vaid selles, et kokku lepitud on täiesti ebamõistlik eesmärk."