Aastaga langes kümneid inimesi intiimvideote tõttu väljapressija ohvriks
Alates nn Nigeeria kirjade ilmumisest on "Pealtnägija" teinud ohtralt lugusid kõikvõimalikest küünilistest skeemidest, kuidas inimesi kauge maa tagant rahast lagedaks tehakse. Paraku see tööpõld ei lõppe. Alates eelmise aasta algusest on politsei saanud vähemalt 50 ametlikku kaebust inimestelt, kes tegid veebis ettevaatamatult intiimvideo ja sattusid väljapressimise ohvriks.
"Mehis" – nimetagem teda sellise varjunimega – on heas mõttes tavaline eesti mees: 30-ndates aastates mitme lapse isa töötab tehnika valdkonnas ja elab ühes väikeasulas. Viimased poolteist kuud on ta aga pöörases ja piinlikus jamas. Sündmused algasid enne jõule, kui tavalise tööpäeva õhtul kirjutas Messengeris tema jaoks tundmatu naine ning mees tahtis enda sõnul teada, mida ta soovib.
Kristiinal oli üpris levinud eesti perenimi ja profiilil peotäis pilte, mis kujutasid kena brünetti elamas toredat elu. Tagantjärele on selge, et tegu oli varastatud fotode ja nime kuritarvitusega. Mehisele tundus vestluskaaslane algul ehtne seda enam, et suhtlus toimus eesti keeles.
Naine väitis, et elab Tallinnas, töötab apteegis ja elab üksinda. Juba loetud minutite jooksul kiskus vestlus kuumaks. Ühel hetkel tegi end lahti riietada lubanud Kristiina mehele Messengeris videokõne, kus ekraanile ilmus tütarlaps aluspesus, mida ta asus ära võtma. Videokõne juures oli tähtis detail – video oli tumm. Naine väitis, et ta arvutil pole mikrofoni.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre selgitab tummvideot asjaoluga, et kõne teisel pool on tegelikult üldjuhul meesterahvad ning häälega helistades saaks ohver aru, et tegemist pole naisega.
Ühel hetkel palus väidetav naine Mehisel ka ennast rohkem näidata. "Alguses ma ei võtnud nagu vedu, ma ei tahtnud eriti näidata. Aga siis mingi moment ma mõtlesin, et miks mitte. Ma võin ju korraks näidata, mis ikka juhtub. Ma lihtsalt tegin korraks püksiluku lahti, noh, ihuliikme korraks välja ja tagasi põhimõtteliselt. Et mingit masturbeerimist või midagi sellist ei olnud," jutustas Mehis "Pealtnägijale".
Sisuliselt kohe, kui mees oli end paljastanud, maskid langesid. Väljapressija: "Sir: (ohvri nimi) kuula mind hoolega, kas sa ei tea, et noorte tüdrukutega on internetis onaneerimine ohtlik ja keelatud? (Ohvri nimi) Kas soovite, et postitaksin teie video nüüd (ohvri naise nimi) Facebooki lehele kogu oma perele ja ka kõigile nendele Facebooki sõpradele? /.../ Härra hoiatan, et jääge rahulikuks, teie kohus on mu küsimustele õigesti vastata, pärast seda saate teada, mida ma tegelikult tahan, ennekõike vältige vihastamist või kahetsete seda kogu oma ülejäänud elu."
Mehisel kästi teha Whatsappi konto, mille kaudu väljapressija soovis edasi suhelda. Urmet Tambre selgitus: "See Whatsappi üleminek võib olla ka selle pärast, et see inimene antakse üle teisele meeskonnale, kuna see inimene saab siis edasi minna järgmist ohvrit otsima."
Tambre ja küberturbe intsidentidega tegeleva cert.ee juhi Tõnu Tammeri sõnul on intiimvideotega väljapressimised kahjuks liigagi sagedased. Ainuüksi Põhja prefektuuri jõudis eelmisel aastal 40 ja tänavu jaanuaris juba kaheksa sarnast kaebust.
"Tasub ennast mõelda reaalsesse keskkonda. Esiteks see, kui keegi palub püksid maha võtta pärast paariminutilist suhtlust, kas see reaalses elus on kordagi juhtunud? Kõnnite tänaval ja teie juurde astub neiu, kes ütleb, et palun võta püksid maha ja näita mulle midagi. Et kui seda ei ole juhtunud elus, siis seda ei juhtu ka internetis," manitses Tambre.
Mehis väidab, et ta ei olnud tõest varem taolisest pettusest kuulnud.
Kompromiteerivate videote välja meelitamine on osa laiast pettuste spektrist, mille taga on kõne- ja arvutikeskused, mida algselt tunti üldnimetusega Nigeeria kirjad, aga sellel hüdral on rohkem päid, kui maha raiuda jõutakse.
Tammeri selgitust mööda on selle taga kasvav tööstusharu, kus kurjategijad täiesti erinevaid võimalusi kasutades, erinevaid stsenaariume mängides, üritavad inimeses tekitada tunde, et on vaja maksta raha. "On see siis loosimised, on see siis see, et sind on jälgitud või nagu ka selle kaasuse puhul, et tegelikult inimene pahaaimamatult oma privaatse video jagaski kurjategijale."
Tambre lisas: "Seal taga on väga, väga suur seltskond inimesi, kes kõik tegutsevad selle nimel, et inimesi kuidagimoodi konksu otsa saada ja neilt raha kätte saada."
Nende skeemide puhul ei toimu üldjuhul häkkimist, vaid kasutatakse ära inimlikke nõrkusi – eeskätt ahnust ja sugutungi. Hiljem saadetakse ohvrile kuvatõmmis, justkui laeks tema klipp juba üles Youtube'i kinnisele kontole, mis tehakse avalikuks, kui ta ei allu. Ilmselt on sarnased vestlused sadu, võib-olla tuhandeid kordi läbi mängitud, sest teksti tulistatakse kiiresti.
Ähvardused on veider rosolje: väljapressija väidab, et teeb koostööd nii Interpoli kui Youtube'iga ja Mehis rikkus nii Eesti seadusi kui interneti reegeleid; väidab, et eestlane tegeles pedofiiliaga ja saadab ähvarduseks artikli mingist Põhja-Ameerika lehest, kus sarnane tema poolt väidetevasti paljastatud rikkuja olevalt avalikku häbiposti löödud. Kõige krooniks väidab ta, et summa, mille Mehis peaks maksma, läheb nälgivatele Aafrika lastele.
"Peale seda paljastamist enam mingit loogikat asjadel ei ole. Nad lihtsalt ähvardavad ja väga intensiivselt," ütles Mehis ja Tambre lisas: "Nad teevad kõik selleks, et inimene ei küsiks kuskilt nõu, ta kohe teeks otsuse see rahaülekanne teha."
Pärast seda töötlust läheb asi konkreetseks: minimaalne summa klipi kustutamiseks on 10 500 eurot, aga Mehis pääseb 4500-ga, kui maksab 24 tunni jooksul. Mehis punnis vastu ja palus, kuid lõpuks soostub maksma 500 eurot. Talle saadetakse juhis minna tuntud valuutaärisse Tallinnas ja sooritada Moneygrami ülekanne kellelegi Christelle Robertile Elevandiluurannikul.
Mehise sõnul lubasid kelmid talle, et kui ta maksab raha ära, siis nad kustutavad tema video. Sestap, esimese šokiga mees läkski järgmise päeva hommikul ülekannet tegema.
Politsei soovitus on seda siiski mitte teha. "Üldjuhul need failid, need koopiad jäävad nende kurjategijate kätte. Ja nad kasutavad neid veel ja veel. Te jäätegi maksma," rõhutas Tambre.
Politsei ja Riigi Infosüsteemi Ameti sõnul rünnatakse eestimaalasi sellise videoväljapressimisega viimasel ajal just Elevandiluurannikult ja Filipiinidelt. Asjatundjad tunnistavad otsesõnu, et ohvri aitamiseks suurt midagi teha ei saa. Näiteks nende ligi 50 inimese puhul, kes alates eelmise aasta algusest politseisse pöördusid, jäeti kriminaalasi algatamata. Üks asi on, et kurjategijad asuvad teise riigi jurisdiktsioonis, aga teine, et isegi kui pätid tohutu pingutusega tuvastataks, siis raha neilt enam võtta ei ole.
"Mitte alustamine või alustamine tegelikult ei muuda ohvri jaoks mitte midagi. Meie tegevuskava on täpselt sama: teavitame seda riiki, anname teada, kus see tegu meie jaoks toime pandi ja selle riigi käes on see pall tegutseda," selgitas Tambre.
Politseiniku sõnul on Eesti võimud saanud ka näiteks Elevandiluurannikult vastused, et seal on asi töösse võtnud, aga mis edasi juhtus, seda Eesti politsei ei tea.
Nii nagu eksperdid ennustasid, Mehisega ka läks. Mees oli 500 euro võrra vaesem, kuid väljapressimine kestis edasi. Talle koostati vahepeal isegi maksegraafik, mille järgi ta pidanuks justkui iga kuu 10. kuupäeval tasuma tuhat eurot. Kõiki pöördeid ja venitamise katseid pole mõtet ümber jutustada, aga lõpuks suutis eestlane välja rääkida ajapikenduse jaanuari lõpuni. Paar nädalat enne tärminit pühendas ta teemasse "Pealtnägija". Sel hetkel kodused veel ei teadnud, mis jamas ta viibib. Politsei nõuanne mehele on, et ta katkestaks väljapressijatega suhtluse ja räägiks oma lähedastega, mis juhtus.
Kuu aega pingega elanud mees ütles, et nõustus piinlikust teemast rääkima teiste hoiatuseks. Kogu õnnetu loo moraali sõnastab Mehis ise löövalt ja lühidalt nii: "Hoia püksid jalas. Ei ole vaja ennast näidata, iga saba järgi joosta."
Urmet Tambre rõhutab veelkord: "Me peame oma käitumist internetis tegelt kohandama nii, nagu me teeks reaalses eluski. See, mida me ei tee reaalses elus, tänavatel, seda me ei tohiks ka teha internetis."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi