"Kaudtule tähtsust Eesti kaitsevõime arendamisel on võimatu üle hinnata, kuivõrd agressorriik Venemaa on Ukrainas tekitanud purustusi valdavas osas just kaudtulelöökidega," ütles neljapäeval valitsuskabinetile teemat tutvustanud kaitseminister Hanno Pevkur.

Lähiajal teostuva hankega saab kaitsevägi võime rünnata vastast õhuründemoonaga pikemalt distantsilt, rääkis Pevkur.

Kaudtuli on laskmine sihtmärgi pihta, mida sihtur ei näe. Selleks kasutatakse näiteks miinipildujaid, suurtükke, mitmikraketiheitjaid või varitsevat õhuründemoona. Kaudtulevõime üks lahingulisi eesmärke on rünnata vastase kaudtuleüksusi.

Pevkuri sõnul on tegemist ühe suurema Eesti kaitsehankega, kuid selle täpset summat ei ole mõistlik poolelioleva hanke tõttu täpsustada.

Süsteemide hange on lõpusirgel. Möödunud aastal korraldati põhjalik turu-uuring, lepingusse jõutakse käesoleva aasta esimeses kvartalis ning lõviosa tarneid jõuab Eestisse 2024. aastal, teatas kaitseministeerium.

Eesti kaitseväe kaudtulevõime annavad erineva kaliibriga miinipildujad manööverüksuste koosseisus, mõlema jalaväebrigaadi koosseisus on suurtükiväepataljon ning aastatel 2024-2025 luuakse mitmikraketiheitja ning varitseva õhuründemoona üksus (õhuründepatarei).

Mitmikraketisüsteemi HIMARS hanke sõlmis Eesti USA-ga 2022. aasta detsembris. Brigaadide suurtükiväepataljonid on samuti paari aasta perspektiivis suurenemas, kui täiendava 12 liikursuurtüki K9 Kõu lisandumine tugevdab mõlemat pataljoni 18 süsteemini.