Eesti kaitsejõududele tarniti mullu 400 granaadiheitjat Carl-Gustav koos laskemoonaga, hinnaga 25 miljonit eurot ning kuus liikursuurtükki hinnaga 18 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samuti tuli Eestisse 83 miljoni euro eest automaate, maismaasõidukeid ja nendega seotud tehnikat, sõdurivarustust, side- ja õhuseirevahendeid.

Lisaks veel 100 miljoni euro eest suure- ja väikesekaliibrilist laskemoona, mille hulgas on nii tankitõrje relvad kui õhutõrjeraketid Mistral.

Hankes või hanke ettevalmistamisel on mahukamatest projektidest aga keskmaa õhutõrje hankimine koos Lätiga; soomukite, uute laevade, välihaiglate ning õhutõrje laskemoona ost koos Prantsusmaaga.

Lähiaastate oodatavad suuremad tarned on 70 miljoni eurone investeering lühimaa õhutõrjesse, 100 miljoni eurone rannikukaitse, 54 miljoni euroga ostetavad liikursuurtükid ning mitmikraketisüsteemid HIMARS koos laskemoonaga, mille riik ostab 200 miljoni euroga.

HIMARS-i ning ründedroonide hankimine venitavad kaitseväe kaudtule võimekuse kuni 300 kilomeetrini.

Eesti kõige suuremad partnerid kaitsehangetel on 19 protsendiga Ameerika Ühendriigid, 12 protsendiga Prantsusmaa, üheksa protsendiga Iisrael, kaheksa protsendiga Poola ja Korea. Eesti ise on panustanud 23 protsendiga.